Šapšâ (Coregonus lavaretus) teikkâ sárnumkielâst tuše kyeli[2] lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon.

Šapšâ
Coregonus lavaretus
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst NT (čalmeestoonnum)[1]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka Actinopterygii
Vyeliluokka Neopterygii
Lahko Luosâkyeleh Salmoniformes
Hiäimu Luosah Salmonidae
Vyelihiäimu Šaapšah Coregoninae
Suuhâ Coregonus
Šlaajâ lavaretus

Šapšâ lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, main láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim.

Suomâst láá ohtsis kuttâ ereslágán šapšâhäämi: ponnešapšâ, kárgušapšâ, jotteešapšâ, jävrišapšâ, planktonšapšâ já riäská. Lii kuhháá lamaš vižžen, ete láá-uv taah šapšâhäämih jieijâs šlaajah. Suomâst taah häämih láá almolávt luokittâllum siämmáá šlaajâ vuálá. Šaapšâi (Coregonus) suuvâ nubbe syemmilâš šlaajâ lii muikku.

Stuárudâh já häämi mute

Šaapšâst láá silbâivnásâš ertpeleh já ränis veepsih. Selgiveepsi já peeccih kooskâst lii luosâkuolijd tijpâlâš pyeidivepsi. Šaapšâ uáivi já njälmi láá viehâ uceh. Uccâ šapšâ sáttá sulâstittiđ muuiku, mut taid iärutteh tast, ete šaapšâ panalâs lii kuhheeb ko uálul já muuikust nubijkulij.

Eres šapšâhaamij olgohäämi lii uáli siämmáálágán já iäruh rumâšráhtusist láá viehâ uceh. Eres haamij stuárráámus iärun lii oovdemušâi äggilij silleepaanij meeri.

Nommâ Tiedâlâš nommâ Silleepaanij meeri
Ponnešapšâ Coregonus lavaretus fera 17-22
Kárgušapšâ Coregonus l. widegreni 24-28
Jotteešapšâ Coregonus l. maraena 28-32
Jävrišapšâ Coregonus l. nilssoni 40-45
Planktonšapšâ Coregonus l. pallasi 41-56
 
Šaapšah Kuovdâkiäinust

Eres šapšâhaamij šoddâmliähtu lii uáli ereslágán. Šoddâlumos häämi lii jotteešapšâ, mii lii čiččâm ive ahasâžžân 50 cm já tiäddá suulân 1 kg. Motomijn Laapi jaavrijn láá šaapšah, moh láá kuttâ ive ahasâžžân 15 cm já teddih vuálá 30 g. 2000-lovvoost Suomâ stuárráámus šapšâ lii tiäddám 7,08 kg.

Aanaarjäävrist já motomijn Aanaarjäävri aldaaš jaavrijn eelih uccánâm šaapšah, moh kočoduvvojeh riäskán. Riäskáh láá táválávt váhá stuárráábeh ko muuikuh, mut kuittâg-uv vuálá 20 cm. Riäská lii tergâdis raavâd Aanaarjäävri kuávžurânráávdun.

Lavdâm mute

Šaapšâ lavdâm olleeđ Tave- já Koskâ-Euroopist Tave-Aasian. Mädimus tiettumkuávluh láá AalpâinKarpaatein. Tave-Amerikist euraasialâš šaapšâ sajanpuátá uáli siämmáálágán sildešapšâ (Coregonus clupeaformis). Arktisâš Tave-Amerikist já Siberiast eellih meid eres Coregonus-suuvâ šaapšah (om. muksunšapšâ, peledšapšâ já omulšapšâ).

Suomâst šapšâ lii levânâm ubâ enâmân, sehe meerâin já sisčácáduvâin. Luándulávt šaapšah láá kuuđđâm juuvâin, mut maaŋgâi soojij tot ij lah innig máhđulâš čäcivyeimilágádâsâi tiet. Ko lasanemmáhđulâšvuođah láá niävránâm lágádâsâi rähtim maŋa, te čácáduvváid láá ištâdum šaapšâid, vâi populaatioh siäiluččii eellimvuáimálâžžân. Ištâdmeh iä lah luhostum paijeentoollâd puoh haamijd, já maaŋgah šapšâhäämih láá tondiet uhkevuálásiih.

Nuorttâmeerâst eelih kyehti šapšâhäämi: kárgušapšâ já jotteešapšâ. Kárgušapšâ kođá meerâst, já jotteešapšâ jotá juuhân kuuđđâđ.

Raavâd mute

Šaapšâ algaaš porá vistig elleeplankton. Šapšâhäämih, main láá uccáá silleepäänih, älgih puurrâđ uccâ kuolijd, stálutullviežžee kiivsâid, soovijd já skáálžuid, ko láá šoddâm tuárvi styeresin. Šapšâhäämih, main láá ennuv silleepäänih, poreh tuše plankton. Jis jäävrist láá ennuv muuikuh, te plankton- já jävrišaapšah kärttih kištottâllâđ purrâmušâst pehtilis muikuiguin. Šaapšah sättih puurrâđ meid jieijâs šlaajâ teikkâ eres kuolij meeini.

Lasanem mute

Šapšâ puátá lasanemahan 4-5 ive puárisin. Šapšâ kođá čohčâmáánust juovlâmáánun, ko čääsi liegâsvuotâ lii 2-5 °C. Jottee-, plankton- já ponnešapšâ kođeh juvváid, kiärgušapšâ káárgui alda já jävrišapšâ jáávrán. Kođo tábáhtuvá 0,5-4 meetter kieŋŋâlvuođâst, čunoi- teikkâ čievrâponneest. Ko šaapšah láá kuuđđâm, te toh poreh uáinusân pááccám kođo. Šapšâalgaah čalgeh kiđđuv siämmáá ääigi ko jieŋah vyelgih.

Käldeeh mute

  1. Väinölä, Risto: Šapšâ – Coregonus lavaretus Suomen Lajitietokeskus. 2000. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  2. saanih.oahpa.no
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Siika