Rávdu (Salvelinus alpinus) lii luosâkuolijd kullee kyelišlaajâ. Tot lii šaapšâ náálá maaŋgânálásâš kyelišlaajâ.

Rávdu
Salvelinus alpinus
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka Actinopterygii
Vyeliluokka Neopterygii
Lahko Luosâkyeleh Salmoniformes
Hiäimu Luosah Salmonidae
Vyelihiäimu Eidusiih luosah Salmoninae
Suuhâ Salvelinus
Šlaajâ alpinus

Ekologâliih häämih mute

Vajâldemlattiimis vuáđuld iäruttuvvojeh páiháliih rávdunäälih sehe meerâst porosmaađhijn jottee já juuhân kuuđđâđ mäccee nk. merârávdu. Olgohäämi, šoddâm já ravâdâskevttim vuáđuld puáhtá iäruttiđ jieškote-uvlágánijd rávdunaalijd. Aanaarjäävrist tiättoo stuorrârávdu (ponnerávdu) já uccârávdu (spálččárávdu). Toh láá siämmáš nääli mut toh šaddeh eresnáál, já ton lasseen toh iä šoodâ kuuđđâmahan siämmáá ääigi.[1]

Tiettum, eellimpirâsvátámušah já ištâdmeh mute

Suomâ rávdučääsih láá iänáážin Tave-Säämi tuodârkuávluin. Maadâ-Suomâst tuše Vuoksi čácádâhân lii jieŋâpaje pasâttâssân pááccám stuorrârávdu, kost tot lii tááláá ääigist uáli čuuvtij uhkevuálásâš. Anarist stuorrârávdu tiättoo el. Aanaarjäävrist, NjižžjäävristMudusjäävrist. Uccârávdu tiättoo maaŋgâin tuodârčaasijn sehe Aanaarjäävrist, kost tot tobdoo pyerebeht spálččárávdun. Merârávdu tiättoo Suomâst tuše Tiänu čácáduvâst. Rávdu makkut šelgis, čuásidis já arvâshappisijd čaasijd. Tave-Suomâst uceh já viehâ cuávis-uv jäävrih pyehtih tuhhiđ ráávdun, mut mäddiláá tuše kieŋâlis, stuorrâ jaavrijn ponnečääsi liegâsvuotâ siäilu ráávdun tarbâšân kolmâsin keessiv (vuálá 12 °C). Rávdu liihâd käržis vijđoduvâst verdiddijn huolhijdis jävriluosânkuávžurân. RKTL kyelišoddâdemlágádâsâin láá ennikyelinäälih meid Aanaarjäävri ráávdust. Kyelinääli uážžu "uđđâ voorâ", ko čohčuv 2001 jäävrist pivdum rávdui čiivgâin lii šoddâmin uđđâ ennikyeliuáivádâh. Aanaarjäävri kenigâsištâdâsah láá tipšum 1–3-ihásijn ráávdu čivgâigijn. Saalâs ive 2000 Aanaarjäävrist lâi 5,7 tooni, ovdil čäcitääsi heiviittâllâm maaŋgâkiärdásâš.[1]

Ravâdâs já šoddâm mute

Uccâ ravduuh já uccen pááccám näälih poreh elleeplaŋkton, tivre- já ponneravâdâs. Ko stuorrârávdu stuáru, te tot purâškuát kyele. Aanaarjäävrist ärbivuáválávt riäskáryevdikuálááh sehe taan ääigist meid muikku láá ráávdu purrâmâšlistoost. Šlajâskipárij puurrâm lii táválâš ráávdust nomâlâsân tuodârjaavrijn. Uccâráávduh ađai spálččáráávduh šaddeh enâmustáá kilupiälásâžžân já 35 senttisâžžân. Aanaar stuorrârávdu ađai ponnerávdu šadda maaŋgâkilusâžžân, já Aanaarjäävri juvsosin (piiru vááijuv Suomâ juvsos-uv) mainâšuvvoo 9,1 kilusâš stuorâh 1950-lovo loopâst. Stuorrâráávdu kuálástemasâttâs miäldásii vyelimito (Vuoksi čácáduvâst já Aanaarjäävrist 40 senttid) rávdu uulât Anarist táválávt 5–7-ihásâžžân.[1]

Kuuđđâmahe já lasanem mute

Spálččáráávduh šaddeh kuuđđâmahan juo 25–35 senttisâžžân já 200–300 rammisâžžân, motomeh uccen pááccám tuodârjavrij já -juvvij ráávduh vala-uv ucebin. Aanaarjäävrist stuorrârávdu lassaanškuot 1 kilusâžžân. Ton kođo lii roovvâdmáánu pelimuddoin kiäđgáás- já čievriis riddoin, sehe káárguin 1,5–10 m kieŋŋâlvuotân. Aanaarjäävri káártást láá maaŋgah-uv rávdukođosuolluuh tâi -lássááh. Čiivgah kočâtteh korâidis njuhčâ-cuáŋuimáánust.[1]

Pivdem já kevttim mute

Aanaarjäävrist rávdu lii, eresnáál ko Suomâ eres kuávluin, lamaš ärbivuáválávt merhâšittee salâskyeli meid áámmát- já päikkitárbukuálásteijeid. Viermijgijn, vuoggâčielgijn ađai kiärdoin (riäskásieptâsáin) sehe meid juksáámáin lii pivdum rávdu Aanaarjäävrist. Tááláá ääigist tuárgu- já juksápivdem sajan lii puáttám uđđâáigásub uštem. Maaŋgâin tuodârjaavrijn rávdu-uággum lii tááláá ääigist pivnohis kyelipivdemvyehi. Ráávdu cuoppâ lii pyeremus muddoost kuovgis-ruopsâd, já smakkâ lii iävtuittáá Säämi kuávlu kuolijn pyeremus.[1]

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Morottaja, Matti: Rávdu. Anarâš-kalender 2002, 2002. Anarâškielâ servi ry.