Vielgisčalmekulmepingviin
Velgisčalmekulmepingviin (Pygoscelis papua) lii Pygoscelis-suuhân kullee pingviinšlaajâ. Ton aldemuuh hyelkkišlaajah láá jieŋâpingviin (P. adeliae) já kappeerpingviin (P. antarcticus). Eŋgâlâskielân vielgisčalmekulmepingviin lii "gentoo penguin" teikkâ "Johnny penguin",[2] já suomâkielân tot lii "valkokulmapingviini".
| Vielgisčalmekulmepingviin Pygoscelis papua (J. R. Forster, 1781) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Pingviinlodeh Sphenisciformes |
| Hiäimu | Pingviineh Spheniscidae |
| Suuhâ | Čapisuáivipingviineh Pygoscelis |
| Šlaajâ | papua |
Vielgisčalmekulmepingviinist láá nelji vyelišlaajâ: nuorttâvielgisčalmekulmepingviin (P. p. taeniata), tavevielgisčalmekulmepingviin (P. p. papua), maadâvielgisčalmekulmepingviin (P. p. ellisworthi) já Maadâ-Georgia vielgisčalmekulmepingviin (P. p. poncetii).
Vielgisčalmekulmepingviineh láá puoh pingviinšlaajâin jotelumoseh vyeijeeh, já toh pyehtih vuoijâđ joba 36 km/h.[3]
Olgohäämi já stuárudâh
muteVielgisčalmekulmepingviin lii kuálmádin stuárráámus pingviinšlaajâ kiäisárpingviin já kunâgâspingviin maŋa. Tot lii 70–90 cm kukke.[4] Vielgisčalmekulmepingviin tiäddu mulsâšud ennuv: ovdil nähkimolsom ores tiäddá enâmustáá 8,5 kg, já ovdil parâttâllâm vuod ucemustáá 4,9 kg.[5] Niŋálâs tiäddá enâmustáá 8,2 kg ovdil nähkimolsom, mutâ tot uážittuvá moonijd läälidijnis, já talle tiäddá ucemustáá 4,5 kg.[5]
Vielgisčalmekulmepingviin uáivist lii vielgis säärgis. Njune lii ooraansruopsâd, selgi já čuudâ láá čappâdeh, já ovdâuási lii vielgâd. Uđâgái-uv selgi lii vielgâd, mut toi selgi lii räänis.[6]
Lavdâm
mute
Vielgisčalmekulmepingviineh mannejeh maaŋgâin kuávluin Antarktis taavaabeln. Stuárráámuuh siärváduvah láá Falklandsuolluin, Kerguelensuolluin sehe Maadâ-Georgiast já Máddáin Sandwichsuolluin. Eres siärváduvah láá Macquariesuollust, Heard- já McDonaldsuolluin, Máddáin Shetlandsuolluin já Antarktisnjaargâst. Falklandsuolluuh láá puoh tehálumos eellimkuávlu vielgisčalmekulmepingviináid, já joba 40 % maailm puoh vielgisčalmekulmepingviinijn iälusteh tobbeen.[7]
Vielgisčalmekulmepingviineh kávnojeh táválávt rido aldasijn, kost meerâst leijee raavâd lii älkkeht finnimnáál já piervâleh iä lah liijkás kukken. Toh pivnohisteh suullân 115 meetter aloduvâid, tastko tobbeen muotâ suddá tooleeb já lii ucceeb riskâ, ete tulveh tuššâdeh piervâlijd.[7]
Raavâd
muteVielgisčalmekulmepingviineh poreh kuolijd, uáivijuolgâgijd já tagarijd rapuelleid ko kriilijd já merâkaccuid. Kuovâmáánust já njuhčâmáánust rapuelleeh láá suullân 10 % vielgisčalmekulmepingviinij ravâdist, mut njuhčâmáánust kesimáánu räi toh láá joba 75 %. Kesimáánust roovvâdmáánu räi vielgisčalmekulmepingviineh poreh iänááš räniskeđgitoorskijd (90 % ravâdist). Uáivijuolgâgeh láá suullân 10 % vielgisčalmekulmepingviinij ravâdist pirrâ ive. Vielgisčalmekulmepingviineh poreh meiddei lekkâkuolijd já kalmarijd.[8]
Lasanem
mute
Vielgisčalmekulmepingviineh šaddeh suhâjuátkimahan suullân 2–4-ihásâžžân.[9] Lasanemkuávluh láá tagarijn soojijn, main ij lah jieŋâ, já vielgisčalmekulmepingviineh pisottâleh mielâstubbooht rido aldasijn. Lasanemkuávluh pyehtih leđe kuittâg meiddei sisenâmist, ovdâmerkkân Maadâ-Georgiast toh láá 2 km keččin riddoost. Vielgisčalmekulmepingviineh kevttih uccâ kiäđgáid piervâlij rähtimân,[7] mutâ toh pessejeh meiddei sinotukoi kooskâst.
Vielgisčalmekulmepingviinij monnimäigi lii kiddâ tast, ete kost siärváduvah iälusteh: lieggâsubboin kuávluin toh mannejeh kesimáánust, mutâ kolmâsubboin kuávluingis eskin juovlâmáánust.[3] Parâttâllâm maŋa niŋálâsah mannejeh kyehti mane. Vielgisčalmekulmepingviin mane tiäddá suullân 130 g.[3] Niŋálâs já ores läälih moonijd vuáruluvâi.[3] Läällimäigi pištá suullân 35 peivid.[3] Uđâgááh orodeh piervâlijn suullân 30 peivid, mon maŋa toh servih uđâgâšjuávhoid.[3] Uđâgááh vyelgih meerân suullân 80–100 peeivi ahasâžžân.
Vielgisčalmekulmepingviineh eelih suullân 15–20-ihásâžžân.[3]
Uhkeh
muteIve 2018 IUCN mield vielgisčalmekulmepingviinnääli stuárudâh lâi suullân 774 000 ohtâgâssâd,[3] ige šlaajâ lah uhkevuálásâš. Antarktisist vielgisčalmekulmepingviinij meeri lii lassaanmin, já toh pyehtih varriđ máádás uđđâ kuávloid páihálij šoŋŋâdâhnubástusâi tiet. Motomijn kuávluin vielgisčalmekulmepingviinnäälih láá kuittâg kiäppánâm. Taggaar kuávlu lii ovdâmerkkân Loddesuálui, Maadâ-Georgiast, kost majemui 25 ive ääigi nääli lii kiäppánâm kuálmádâsân.[1] Meiddei kuálástem já nyeskidem äštih vielgisčalmekulmepingviinijd.[1]
Maaŋgah elleešlaajah láá varâliih vielgisčalmekulmepingviináid. Stuorrâ lodeh tego äskileh já stuorrâstormâsodâsteijeeh koddeh uđâgáid já suáládeh moonijd.[3] Rävis vielgisčalmekulmepingviinijd poreh miekkiválláh, leopardnuárjuh[3] já merâleijoneh.
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Vielgisčalmekulmepingviin.
Käldeeh
mute- ↑ 1,0 1,1 1,2 Gentoo Penguin iucnredlist.org. Čujottum 4.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Chester, Jonathan: Penguins: Birds of Distinction, s. 42. Penguin Books, 1996. ISBN 978-0-14-025968-1.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 Gentoo Penguin oceanwide-expeditions.com. Čujottum 5.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Pete & Barbara's Gentoo Penguin Page web.archive.org. 20.9.2008. Čujottum 5.11.2024.
- ↑ 5,0 5,1 Gentoo penguin videos, photos and facts - Pygoscelis papua archive.ph. 18.7.2012. Čujottum 5.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Gentoo penguin - Pygoscelis papua web.archive.org. 20.5.2009. Čujottum 5.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Newtoff, Kiersten: Pygoscelis papua (gentoo penguin) Animal Diversity Web. Čujottum 5.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Newtoff, Kiersten: Pygoscelis papua (gentoo penguin) web.archive.org. Animal Diversity Web. Čujottum 6.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Gentoo penguin www.antarctica.gov.au. 20.3.2018. Čujottum 6.11.2024. (eŋgâlâskielân)