Viäđŋásâš

Viäđŋásâš (Sorex araneus) lii uccâ njomâtteijeešlaajâ. Tot lii meccisäpligáin ohtâ valjaamuin njomâtteijeešlaajâin Suomâst. Viäđŋásâš lii rávhuidittum šlaajâ Suomâst.

Viäđŋásâš Sorex araneus (Linnaeus, 1758)
Tile	LC (eellimuváimálâš)
Tile Suomâst	LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko	Soricomorpha
Hiäimu	Viäđŋásiih Soricidae
Vyelihiäimu	Eidusiih viäđŋásiih Soricinae
Suuhâ	Sorex
Šlaajâ	araneus

Viäđŋásâš lii uážžum tieđâlâš noomâs araneus läättinkielâ säänist aranea, mii meerhâš eevni. Taat čuujoot toos, ete sehe eevnijd ete viäđŋásijd onnii mirhâlâš ellen.

Olgohäämi

Viäđŋásâš lii 54–87 mm kukke já tast lii 32–56 mm kukkosâš seibi. Viäđŋásâš tiäddá suulân 3,5–16 g. Viäđŋásii selgipeeli lii táválávt tevkisruškâd já čuávjipeeli lii räniskuovgâd. Seelgi ivne puáhtá kuittâg mulsâšuđ – ovdâmerkkân siittâm tiet – kuovgisruškâdist masa čappâdân. Ivnerääji seelgi já čuávji kooskâst lii čielgâs. Viäđŋásii seibi lii kyevti-ivnásâš. Tot lii paajaabeln seelgi ivnásâš já vuoluubeln čuávji ivnásâš. Oovtâihásijn viäđŋásijn ađai tain, moh láá tälvidâm, seibi lii távjá pääljis já keejist kolmum.

Viäđŋásii lavdâm

Lavdâm

Viäđŋásiih tiättojeh vijđes kuávlust, mii uulât Euroopist Aasia čoođâ ain Baikaljäävri räi. Suomâst, Ruotâst já Taažâst šlaajâ lii levânâm ubâ enâmân. Čácáduvah estih viäđŋásii levânem já šlaajâ váilu-uv maaŋgâin suolluin.

Viäđŋásâš puáhtá kavnuđ masa puoh eellimpirrâsijn. Táválávt tot iälá lahtâ meecijn, mutâ tom puáhtá uáiniđ meid merâriddoniijtoin, muorâkaardijn, aijuin, laajišvuovdijn sehe tuoddârijn ordârääji paajaabeln. Šlaajâ ij kuittâg tiettuu liijkás koške kuávluin.

Eellimvyevih

Raavâd

Viäđŋásii uáiviravâdin láá puohlágáneh uccâelleeh, tego tivreh, tuhháátjuálgásiih, muldemááđuh já eevnih. Viäđŋásâš porá meid rááđuid já sáttá koddeđ já puurrâđ siämmáá čuskâžân čájádâm säplig teikkâ muoldâg. Čohčuv viäđŋásâš puáhtá puurrâđ valjepiälduin jiivijd já tälviv muottuu oolâ koččâm kuácceemuorâ siemânijd.

Viäđŋásii amnâsmolsom lii eromâš livkkáá. Livkkáás amnâsmolsom taarbâš ennuv energia já viäđŋásâš porá-uv kuuđâ tijmeest kuohtii jieijâs tiädu verd. Jis viäđŋásâš páácá čuskiist te tot sáttá niälgástuđ jaamâs muáddi tijmeest.

Lasanem

Viäđŋásiist láá 1–3 piäsáduv ive ääigi. Viäđŋásiih parâtteleh vuosmuu keerdi cuáŋui-vyesimáánust já vuosmuuh piäsádâh šaddeh vyesi-kesimáánust. Niŋálâs puáhtá čuávjuđ uđđâsist jo ohtâ peivi čivgim maŋa. Čiivgah šaddeh 19–22 peeivi čuávjum maŋa. Piäsáduvâst láá 3–10 čivgâd. Tuše peeli čiivgâin eelih kyevti mánuppaje ahasâžžân, já tuše 20–30 % eelih nuuvt kuhháá, ete toh šaddeh suhâjuátkimahan. Viäđŋásiih iä mudoigin ele puárisin. Toh čiivgah, moh cevzih täälvi paijeel, lasaneh keessiv já jäämih siämmáá ive čohčuv, suulân pelnubihásâžžân.