Vektor
Vektor lii matematikist, fysikist já tekniikist geometrisâš myenster, moin puáhtá kuvviđ stuárusijd, main láá sehe stuárudâh ete sunde. Vektor kovvejuvvoo linjáin, mon nube keejist lii njuolâ, mii čuujoot vektor suundán.
Vektor lii täärhib matematiiklâš miäruštâllâm mieldi vektorkomovuođâ algâdâh.[1] Táválávt vektor lii n (táválávt reaal- teikâ kompleksloho) eres algâduv orniistâllum juávkku. Algâduvâi meeri n addel vektor ulâttemmudo. Tondiet vektor puáhtá anneeđ matriisin, mon kobdodâh lii ohtâ.
Vektor merkkejeh puáidudum pustaváin, ovdâmerkkân teikkâ linjáin, kuásnii meid njuolâin vektorstuárus tubdâlduv paajaabeln, ovdâmerkkân teikkâ .
Reaalkomovuođâ vektorij rekinistemtoimâttâsah mute
Ovdâmeerhah láá adelum kuulmâuulâtlâš karteesisâš koordinaatistost koordinaatakselij sundásâš ohtâdâhvektorij vievâst.
Vektorij oohtân- já kepidemrekinistem mute
Vektorij oohtânrekinistmist tuáimih reaallovoi oohtânrekinistem naalijn lahtos- já molsomlaavah.
já
- .
Kyehti reaalkomovuođâ vektor rekinistojeh oohtân nuuvt, ete rekinistojeh oohtân vektorij västideijee algâduvah.
Kepidemrekinistem tuáimá siämmáin jurduin.
Vektor kiärdum lovvoin mute
Vektor kiärdoo reaallovvoin ađai skalaaráin nuuvt, ete kiärdoo skalaar vektor jyehi algâduvváin sierâ.
Vektor kukkodâh mute
Vektor kukkodâh ađai normâ miäruštâlloo Pythagoras celkkuu vuáđuld vektor algâduvâi ( ) neljihái suumij neljihâšruotâsin.
- .
Skalaarpuáđus ađai čyegispuáđus mute
Vektoráid miäruštâlloo nuuvt kočodum čyegispuáđus. Vektorij já čyegispuáđus lii vektorij algâduvâi puáđus:
Muulsâiävtulâš miäruštâllâm lii:
mast lii vektorij koskâsâš kulme.
Čyegispuáđus nuávdit molsom- já čujottâllâmlaavâid.
já
- .
Vektorpuáđus ađai ruossâpuáđus mute
Vektoráid miäruštâlloo meid nuuvt kočodum ruossâpuáđus. Vektorij já ruossâpuáttus puáhtá miäruštâllâđ determinant vievâst.
Muulsâiävtulâš miäruštâllâm lii:
mast lii vektorij a já b háárán jerdust leijee ohtâdâhvektor já vektorij koskâsâš kulme.
Maajeeb miäruštâlmist čuávu, et ruossâpuáđus ij nuávdit molsomlaavâ, mut ton merkkâ mulsâšuvá, jis tahheeh molsoh saje:
- .
Käldeeh mute
- ↑ Thompson, Jan & Martinsson, Thomas: Matematiikan käsikirja, s. 403. Helsinki: Tammi, 1994. ISBN 951-31-0471-0.