Vektor lii matematikist, fysikist já tekniikist geometrisâš myenster, moin puáhtá kuvviđ stuárusijd, main láá sehe stuárudâh ete sunde. Vektor kovvejuvvoo linjáin, mon nube keejist lii njuolâ, mii čuujoot vektor suundán.

Vektor čuujoot A:st B:n

Vektor lii täärhib matematiiklâš miäruštâllâm mieldi vektorkomovuođâ algâdâh.[1] Táválávt vektor lii n (táválávt reaal- teikâ kompleksloho) eres algâduv orniistâllum juávkku. Algâduvâi meeri n addel vektor ulâttemmudo. Tondiet vektor puáhtá anneeđ matriisin, mon kobdodâh lii ohtâ.

Vektor merkkejeh puáidudum pustaváin, ovdâmerkkân teikkâ linjáin, kuásnii meid njuolâin vektorstuárus tubdâlduv paajaabeln, ovdâmerkkân teikkâ .

Reaalkomovuođâ vektorij rekinistemtoimâttâsah

mute

Ovdâmeerhah láá adelum kuulmâuulâtlâš karteesisâš koordinaatistost koordinaatakselij sundásâš ohtâdâhvektorij vievâst.

Vektorij oohtân- já kepidemrekinistem

mute

Vektorij oohtânrekinistmist tuáimih reaallovoi oohtânrekinistem naalijn lahtos- já molsomlaavah.

 

 .

Kyehti reaalkomovuođâ vektor rekinistojeh oohtân nuuvt, ete rekinistojeh oohtân vektorij västideijee algâduvah.

 

Kepidemrekinistem tuáimá siämmáin jurduin.

 

Vektor kiärdum lovvoin

mute

Vektor kiärdoo reaallovvoin ađai skalaaráin nuuvt, ete kiärdoo skalaar vektor jyehi algâduvváin sierâ.

 

Vektor kukkodâh

mute

Vektor   kukkodâh   ađai normâ miäruštâlloo Pythagoras celkkuu vuáđuld vektor algâduvâi ( ) neljihái suumij neljihâšruotâsin.

 .

Skalaarpuáđus ađai čyegispuáđus

mute

Vektoráid miäruštâlloo nuuvt kočodum čyegispuáđus. Vektorij    čyegispuáđus lii vektorij algâduvâi puáđus:

 

Muulsâiävtulâš miäruštâllâm lii:

 

mast   lii vektorij koskâsâš kulme.

Čyegispuáđus nuávdit molsom- já čujottâllâmlaavâid.

 

 .

Vektorpuáđus ađai ruossâpuáđus

mute

Vektoráid miäruštâlloo meid nuuvt kočodum ruossâpuáđus. Vektorij    ruossâpuáttus puáhtá miäruštâllâđ determinant vievâst.

 

Muulsâiävtulâš miäruštâllâm lii:

 

mast   lii vektorij a já b háárán jerdust leijee ohtâdâhvektor já   vektorij koskâsâš kulme.

Maajeeb miäruštâlmist čuávu, et ruossâpuáđus ij nuávdit molsomlaavâ, mut ton merkkâ mulsâšuvá, jis tahheeh molsoh saje:

 .

Käldeeh

mute
  1. Thompson, Jan & Martinsson, Thomas: Matematiikan käsikirja, s. 403. Helsinki: Tammi, 1994. ISBN 951-31-0471-0.
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Vektori