Belize lii staatâ Kuovdâ-Amerikist. Ton uáivikaavpug lii Belmopan. Tot huksejui tast maŋa ko hirmosstormâ tuššâdij ovdii uáivikaavpug, Belize City, ive 1961. Belize iärrán kuávlu eres enâmijn toin, ete ton virgálâš kielâ lii eŋgâlâskielâ. Belize lâi Britannia sirdoeennâm já ton nommân lâi "Brittilâš Honduras". Čohčâmáánust 1981 Belize finnij jiečânâsvuođâs, mutâ lii kuittâg Commonwealth jeessân.[1]

Belize
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi parlamentaarlâš demokratia, vuáđulavâlâš monarkia
Kunâgâs
Kenraalkuvernöör
Uáiviminister
Charles III
Froyla Tzalam
Dean Barrow
Uáivikaavpug Belmopan
Eres kaavpugeh Belize City
Vijđodâh 22 966 km²
– sisčääci 0,7 %
Ässeeloho (2019) 408 487
– ässeesaahâdvuotâ 17,79 ässed/km²
Virgáliih kielah eŋgâlâskielâ
Vaaluut Belize dollar (BZD)
Äigi UTC-6
Jiečânâsvuotâ
Ovtâstum kunâgâskoddeest 21. čohčâmáánu 1981
Uánádâs BZ
– fiävruin BH
– kirdemmašinijn V3
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +501
Internet TLD .bz
Motto "Sub Umbra Floreo"
Aalmuglâšlaavlâ Land of the Free

Eennâmtiätu mute

Belize ránnjáenâmeh láá tavveen Meksiko sehe nuorttân já mäddin Guatemala. Ton nuorttiirääji lii Karibiameerâ riddo. Riddokuávlu lii ohtsis 280 kilomeetter kukke. Belize maadâuásist láá Mayaväärih já tavveen lii enâmustáá vyelieennâm.

Viehâdâh mute

Ässeeloho mute

Käldee: Wikidata

Kuávlulâš jyehim mute

Belize lii juohhum kuuđâ kuávlun (districts). Kuávluh láá juohhum 31 pirrâdâhân. Páiháliih ääših haldâšuvvojeh kaavpug-, kieldâ-, sijdâ- já siärvusváldustiivrâin. Belizest láá 2 kaavpugváldustiivrâ: Belize CityBelmopán.

Belize kuávluh
Kuávlu nommâ Uáivikaavpug Vijđodâh (km²) Ässeeloho (2010)
Belize Belize City 4 204 89 247
Cayo San Ignacio 5 338 72 899
Corozal Corozal 1 860 40 354
Orange Walk Orange Walk 4 737 45 419
Stann Creek Dangriga 2 176 32 166
Toledo Punta Gorda 4 649 30 538

Kártáh mute

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

  1. Belize Britannica