Taras Ševtšenko
Тара́с Григо́рович Шевче́нко
Šoddâm Taras Hryhorovytš Ševtšenko
njuhčâmáánu 9. peeivi 1814
Moryntsi, Kiova kuvernement, Ruošâ kiäisárkodde
Jáámmám njuhčâmáánu 10. peeivi 1861 (47-ihásâžžân)
Piättâr, Piättâr kuvernement, Ruošâ kiäisárkodde
Pargo
Áámmát tivtâsteijee, taaiđâmáálár
Kielâ ukrainakielâ, ruošâkielâ
Lasetiäđuh
Nommâčáálus

Taras Hryhorovytš Ševtšenko (ukrainakielân Тара́с Григо́рович Шевче́нко, 9. njuhčâmáánu 1814 Moryntsi, Kiova kuvernement, Ruošâ kiäisárkodde10. njuhčâmáánu 1861 Piättâr, Piättâr kuvernement, Ruošâ kiäisárkodde)[1] lâi ukrainalâš tivtâsteijee já taaiđâmáálár sehe 1800-lovo ukrainalii aalmuglii lihâstâs vaigutteijee. Suu tiivtah kieđâvušeh iänááš historjálijd tábáhtusâid kaasaaksoođij ääigi sehe olmooškode epiluholijd kolgâmušâid.

Eellim mute

Taras Ševtšenko šoodâi njuhčâmáánu 9. peeivi 1814 Moryntsist, Kiova kuvernementist, Ruošâ kiäisárkoddeest. Sun jaamij Piättârist njuhčâmáánu 10. peeivi 1861. Ševtšenko lâi kyevtkielâlâš. Sun sáárnui sehe ukrainakielâ já ruošâkielâ.

Ševtšenko lâi eennâmuárji, já sust šoodâi uárbis 12-ihásâžžân. Eennâmuárjin Ševtšenko varrij omâsteijes P. Engelhardtáin vistig Vilnan já ive 1831 Piättârân. Piättárist Engelhardt huámášij, et Ševtšenko maatij mááláđ hirmâd pyereest, já tondiet ive 1828 Ševtšenko algâttij máálámpargoid oppâalgen. Ševtšenko máálái ovdâmerkkân Piättár Kesimuorâstuv enâduvâid.[2] Piättârist sun uápásmui meiddei páiháláid ukrainaláid taidâráid. Ševtšenkon uđđâ skipáreh ruuđâid já luovâsmittii suu uárjivuođâst. Ševtšenkost šoodâi rijjâ almai vyesimáánu 5. peeivi 1838.[2]

Karrieer mute

Rijjâ almajin Ševtšenko luuvâi Piättâr taaiđâakatemiast, kost suu máttáátteijee tooimâi Karl Brjullov.[2] Ive 1840 almostui Ševtšenko vuossâmuš tihtâantologia Kobzar.[3] Ive 1841 almostui uđđâsist eeppisâš tihtâ Haidamaky já ive 1844 ballad Hamaliia. Iivij 1843, 18451846 Ševtšenko eelij huolhij kulen Ukrainast, kost sun uápásmui ovâmerkkân Panteleimon Kulišân, Myhailo MaksymovytšânVarvara Repninan. Ševtšenko valmâštui Piättâr taaiđâakatemiast ive 1845.[2] Ive 1846 Ševtšenko finnij pargosaje Kiova ollâopâttuvâst sárgummáttáátteijen.

Tiivtah mute

Ševtšenko čaalij ohtsis 237 tihtâd, main ohtâ lii jurgâlum anarâškielân. Jukka Mettovaara lii jurgâlâm Testament (Zapovit) -nommâsii tiivtâ. Tom puáhtá luuhâđ Anarâš-loostâ numerist 2022-2.

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

  1. Taras Hryhorovych Shevchenko | Ukrainian poet | Britannica www.britannica.com. Čujottum 1.3.2023. (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Shevchenko, Taras www.encyclopediaofukraine.com. Čujottum 1.3.2023. (eŋgâlâskielân)
  3. Remy, Johannes: ”Ukrainan kansallisen liikkeen synty”, Ukrainan historia. Gaudeamus Helsinki University Press, 2015. ISBN 978-952-495-855-4.
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Taras Ševtšenko