Taan ivvááš sämmilâš

Taan ivvááš sämmilâš (orjâlâškielân Dán jagáš sápmelaš) lii palhâšume, mon Ávvir lii juáhám jyehi ive ive 2015 rääjist sämmilâžân, kii lii äŋgiruššâm sämisiärváduv pyerrin já lii tondiet tobdos Säämist. Ávvir lohheeh vist vuolgâtteh jieijâs iävtukkâsâi noomâid aavisân. Täin aavis väljee 10–20 iävtukkâssâd, main aavis lohheeh te pyehtih jienâstiđ taanivváá sämmilii.

Palhâšume uásihMute

Vyeittee finnee räsikiästu já lasâkarahvi, mon punccen lii sämmilii uáivi já nissoon teikkâ almaa kappeer taan mieldi, lii-uv vyeittee nissoon vâi almai.[1]

VyeitteehMute

Ive Vyeittee Kieldâ/sijdâ Prooseent jienâin Čielgiittâs
2015 Jon Henrik Fjällgren Mïhte 31 % Maadâsämmilâš artist, kii mestâ peesâi ovdâstiđ Ruotâ Euroviisuh-lávlumkištoost.[2][3][4]
2016 Marion Anne Knutsen Tivtâsvuonâ 49,99 % Sun muštâlij seksuallii ávhâstâlmistilláástmijn, moh lijjii tábáhtum jo iivijd Tivtâsvuonâst.[1][2][5]
2017 Jovsset Ánde Sara Kuovdâkiäinu 39 % Sun piäluštij jieijâs vuoigâdvuođâid puásuisämmilâžžân, ko Taažâ staatâ viigâi páguttiđ suu njuovvâđ poccuidis. Staatâ tuálvui ääši alemus riähtán, ko lâi táppám Saran keerrivrievtist. Alemus rievtist Sara táppái staatân.[6] Sara vaaidij tuámust Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâ lävdikoodán.[2][6][7]
2018 Agnete Lorås Truándin 48 % Sun oskeldâđâi esken 90-ihásâžžân muštâliđ perruidis, et sun lii sämmilâš, äšši mon sun čievâi 70 ihheed táruiduttem keežild.[2][8]
2019 Fred René Buljo Kuovdâkiäinu 46,3 % Artist já Duolva Duottar-muusikjuávhu ráppájeijee, kii ovdâstij Taaža Euroviisuh-lávlumkištoost KEiiNO-muusikjuávhust. KEiiNO finnij puoh enâmus jienâid puhelinjienâstâsâst, mut tast huolâhánnáá sajadui kuđâdin kištoost.[9]
2020 Minna Näkkäläjärvi Ergon sijdâ 33,65 % Iänodâhlâš puásuituállee, kii nurâškuođij noomâid adressin Kietâruottâs tuodârkuávlu ruukitooimâ vuástá. Adressi finnij 2,5 mánuppaje ääigi 37 200 nommâd. Čohčâmáánust 2020 Kietâruottâs airâskodde keigij tom Suomâ pirâs- já šoŋŋâdâhministerân.[10][11]

Keejâ meidMute

KäldeehMute

  1. 1,0 1,1 Oskal, Sara Máret Rávdná. Oaččui badjel 3000 jiena: Marion Anne lea jagi 2016 sápmelaš. Ávvir. 3.1.2017. Čujottum 13.3.2021 (orjâlâškielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Rasmus, Linnea. Ávvira lohkkit jienastedje jagi sápmelažžan dáruiduhttima vásihan 96-jahkásaš Agnete Lorås. Yle Säämi. 4.1.2019. Čujottum 12.3.2021 (orjâlâškielân)
  3. Larsen, Dan Robert. Dá lea jagi 2015 sápmelaš. NRK Sápmi. 4.1.2016. Čujottum 12.3.2021 (orjâlâškielân)
  4. Alajärvi, Martta. Jon-Henrik Fjällgren Ávvir lohhei jiellâh. Yle Säämi. 5.1.2016. Čujottum 13.3.2021
  5. Marion Anne Knutsen blev årets same 2016. SameradionSVT Sápmi. 4.1.2017. Čujottum 12.3.2021 (ruotâkielân)
  6. 6,0 6,1 Suoninen, Inger-Elle. Sáhkabihtážat: SSN bovden ON:a spesiálaraporterejeaddji Supmii, Jovsset Ánde Sara duopmu váidojuvvo ON:ai. Yle Säämi. 19.4.2019. Čujottum 13.3.2021 (orjâlâškielân)
  7. Jovsset Ánde Sara utsedd till årets same. SameradionSVT Sápmi. 3.1.2018. Čujottum 12.3.2021 (ruotâkielân)
  8. Sara Oskal, Maret Biret já Grønmo, Samuel Frode. Agnete skjulte at hun er samisk i 70 år – nå er hun kåret til årets same. NRK Sápmi. 3.1.2019. Čujottum 13.3.2021 (tárukielân)
  9. Fred René Buljo dán jagáš sápmelaš. NRK Sápmi. 27.12.2019. Čujottum 12.3.2021 (orjâlâškielân)
  10. Pieski, Laura. Ávvir: Jagi 2020 sápmelažžan válljejuvvui Minna Näkkäläjärvi. Yle Säämi. 28.12.2020. Čujottum 12.3.2021 (orjâlâškielân)
  11. Tammela, Linda. Sáttagoddi geigii Giehtaruohttasa 37 200 nama adreassa biras- ja dálkkádatministarii Helssegis. Yle Säämi. 2.9.2020. Čujottum 13.3.2021 (orjâlâškielân)

 Taat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum orjâlâškielâ Wikipedia artikkâlist «Dán jagáš sápmelaš».