Tažâlig

Tažâlig (Zootoca vivipara) lii Euraasiast tiettum, maailm tavemus kašmârdeijeešlaajâ. Tažâligeh láá Suomâst rávhuidittum já taid ij uážu väldiđ jielâhin ovdâmerkkân terraarion.

Tažâlig Zootoca vivipara (Jacquin, 1787)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Kašmârdeijeeh Reptilia
Lahko	Čuomâskašmârdeijeeh Squamata
Vyelilahko	Tažâligelleeh Sauria
Hiäimu	Tažâligeh Lacertidae
Suuhâ	Zootoca
Šlaajâ	vivipara

Olgohäämi

Tažâlig lii uceslágán lisko, mon ruumâš lii táválávt vuálá 7 senttimeetter kukkosâš. Seibi lii pelnub keerdi rummâš kukkosâš, já stuárráámuuh Suomâst tiettum tažâligeh láá lamaš 16 senttimeetterid. Ellest láá jurbâ uáivi já pirrâjurbâdâshámásâš ruumâš sehe kossâ seibi já niske. Jyelgih láá uceslágáneh, já tain láá pastelis koozah.

Tažâlig selgipele ivne mulsâšud ennuv. Táválumos vuáđuivne lii ruškâd, mutâ tiättojeh meid ränis, čapis já ooliivruánáá ivneh. Niŋálâsâst láá távjá tevkis teikâ kuovgis sárgáh koskâseelgist já eertijn sehe motomin tevkis teikâ kuovgis tiälhuh. Orásijn iä lah selgisárgáh, pic tain láá táválávt kuovgis riegistiälhuh. Orásij já niŋálâsâi kovosij puáhtá iäruttiđ, jis kiäččá ellei čuávjipele. Orásijn čuávjipeeli lii táválávt ooraans teikâ ruopsâd, já niŋálâsâin tot lii fiskâd teikâ kuovgâd. Kuábbáin-uv pyehtih leđe čapis tiälhuh čuávjipeeleest. Nuorâ ohtâgâsah láá ollásávt tevkkâdeh.

Tažâlig lavdâm

Lavdâm

Tažâlig tiättoo Euraasiast. Tiettumkuávlus maadâoosijn tot tiättoo váráduvâin já Maadâ-Euroopist ton eellimpiirâs raijâšuvá Espanja já Italia taveossijd. Meiddei Tave-Laapist tot lii härvinâš.

Eellimvyevih

Tažâlig iälá viehâ lahtâ pirrâsijn, ovdâmerkkân niijtoin, piäldui- já maađijroobdâin, mecciroobdâin, kiedijn, jeegijn já källein.

Tažâlig lii peiviaktiivlâš ellee já rievdeeliegâsin tot pivnohist piäiváás soojijd. Tažâlig lii čepis kuárŋudeijee, já tot puáhtá kuárŋud meid ciäguoosij mield. Tot lii meid uáli čepis vyeijee. Etitiileest tažâlig paattâr eennâmvuággoid, já tot máttá kočâttiđ jieijâs seeibi. Seibi šadda maasâd, ađai tažâlig ij pääsi seibittáá. Nuuvtko maaŋgah eres tažâligelleeh-uv meid tažâlig norá väriravâdâs siäibásis, ađai seeibi luovânem loppâkeesi sáttá häittidiđ tažâlig tálvástâllâm.

Tažâlig

Tálvástâllâm já lasanem

Tažâlig tálvástâl oijâgâsâst veedij vyelni, juovâin teikâ jieŋâlâsâst eennâm vyelni, mutâ tot puáhtá tálvástâllâđ meid kooldâ teikâ stuorrâ keeđgi vyelni. Tažâlig killáá vuágustis muádi ceehi puollâš joba oho ääigi. Tot puáhtá cevziđ, veikkâ uási ton rumâškolgosijn jiäŋuččij.

Kiđđuv vuossâmužžân koccájeh oráseh sehe nuorâ ohtâgâsah, táválávt cuáŋuimáánust, já niŋálâsah muáddi oho orásij maŋa. Parâttâllâmäigi álgá suulân okko tast maŋa, já tot pištá kesimáánu räi. Parâttâllâmääigi oráseh piälušteh jieijâs reeviir eres orásijn já sättih joba käskiđ nubijdis, veikkâ mudoi toh iä eres orásijn peerust. Niŋálâsah puátih orásij kuuvl feromonij tiet.

Sehe čuávjiäigi já uđâgij meeri mulsâšudeh kuávlu mieldi. Suomâst tažâlig čuávjiäigi lii 45–70 pirrâmpeivid. Niŋálâs mannee táválávt 5–6 mane, mut oovtâ teikâ kyevti maaneest ij šoodâ uuđâg. Suomâst niŋálâs tažâlig mannee jyehi ive. Suomâst uđâgeh šaddeh syeini-porgemáánust. Šodâdijnis uđâgeh láá 3–4 cm kukkosiih já 1-ihásâžžân toh láá 10–11 cm kukkosiih. Suhâjuátkimahan uđâgeh šaddeh neelji ive ahasâžžân. Tažâlig sáttá eelliđ joba 10-ihásâžžân.

Tažâlig spiekâst eres tažâligellein, tastko tot ij ain monnii já moonij saajeest pyehtih šoddâđ meiddei ellee uđâgeh. Aalgâst cuozzâ piäittá uđâgijd, mut uđâgeh čalgeh tállân šoddâm maŋa. Tažâlig tieđâlâš nommâ Zootoca vivipara (läättinkielâ saanijn vivos 'ellee' já pario 'kyeddiđ') čujotteh-uv toho, ete tažâlig puáhtá kyeddiđ ellee uđâgijd. Motomeh määdi populaatioh mannejeh já motomin siämmáá kuávlust ääsih kuohtuuh šlaajah, moh pyehtih lasaniđ koskânis.

Raavâd já salâsteijeeh

Tažâlig porá tiivrijd, eevnijd já kiivsâid. Meid lapsemááđuh tohhejeh tažâligân. Tot sáttá pivdeđ meid stuorrâ-uv piäivááloddáid, ko saallâs jotelis jotteem aktivist tažâlig pivdemmielâ. Tažâlig savŋel saallâs njälmistis, mon maŋa tot njiälá tármuttum saallâs.

Eromâšávt nuorâ kyevdih sehe maaŋgah lodeh já njomâtteijeeh pivdeh tažâligijd.