Neeti lii netiellei laahkon kullee njomâtteijeešlaajâ. Tot tiättoo masa ubâ Euroopist sehe uásild Aldanuorttân, KaukasusistSiberia viestâroosijn. Neeti iälá maaŋgâlágánijn meecijn. Neeti lii miäcástum vuohâdis tälvituurhâ tiet. 1900-lovvoost neeđijd šoddâdii čevđikaardijn.

Neeti
'Martes martes
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko Piätuelleeh Carnivora
Hiäimu Netielleeh Mustelidae
Vyelihiäimu Mustelinae
Suuhâ Neđeh Martes
Šlaajâ Martes

Olgohäämi

mute

Neeti lii koskâstuárusâš piärguporree, já tot lii suulân kisá stuárusâš. Rummâš kukkodâh lii 45–48 cm, já seeibi kukkodâh lii 16–28 cm. Neeti tiäddá suulân 500–1 800 g. Oráseh láá 12–30 % lussâduboh ko niŋálâsah.

Neđe soksâmeh láá ruškâdeh, já tälviv toh láá vuohâdeh já timáseh. Keessiv turkkâ lii uánihâš já ruávis. Tälviturkkâ šadda čohčâmáánust, já nuorâ ohtâgâsah finnejeh rävis soksâmijd vuosmuu täälvi ääigi. Čudduu kuávlu lii ooraans, čuávji lii häälleh, já kepilijn lii tevkkâdub ivne. Seibi lii kukke já vuohâd, já peeljih láá stuárráh já kulmâhâšhámásiih. Neeti iälá táválávt 8–10 ihheed.

 
Neđe lavdâm

Lavdâm já eellimpiirâs

mute

Neeti tiättoo masa ubâ Euroopist, Anatoliast, IrakIran taveoosijn, KaukasusistSiberia viestâroosijn. Euroopist tot ij tiettuu stuorrâ uásist Iberia njargâenâmistKreikkaast sehe motomijn oosijn BelgiastVuáládâhenâmijn. Suomâst neeti iälá masa ubâ enâmist, mutâ ij aaibâs tavemuu Säämist.

Neeti iälá sehe lostâ-, siähálâs- ete kuácceevuovdijn.

Lattim

mute

Neeti pivdá táválávt tuše iho. Peiviv tot piso sajestis já vuoiŋâst ovdâmerkkân källeevuágust, juovâst, vuovdân muorâst, kozzâlode piervâlist já távjá uárree tâi lädikuávská piervâlist, mii lii táválávt kuosâst. Neeti molso vuoiŋâstemsaje távjá. Nievris šooŋâst tot sáttá pisottâllâđ sajestis motomijd peeivijd. Tállân stoormâ maŋa neeti vuálgá vajâldiđ. Netiniŋálâs čivgá njuhčâ-vyesimáánust 2–5 čiivgâ. Piäju lii távjá vuovdân muorâst teikkâ juovâst.

Raavâd

mute

Neeti lii puohporree, mutâ tot pivnohist piärgupurrâmuš jis tot lii fáállun, eromâšávt uccâ njomâtteijeid. Tot totká iho puoh vuáguid usâdijnis purrâmâššân muoldâgijd, jursseid, luudijd, cuobbuid sehe tiivrijd. Meid luudij maneh, myerjih, heđâlmeh já mietâ kuleh ton purrâmâšliiston. Motomin neeti kuállee meid ovdâmerkkân sorvâellei rááđuin. Eeđeest neeti porá meid kuobbârijd.

Käldeeh

mute
  1. Thomas Lilley: Neeti – Martes martes Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Näätä