Muáskâš (Menyanthes trifoliata) lii maaŋgâihásâš šaddo, mii šadda lahtâ soojijn já lii poccui stuorrâ hersku. Tot lii suuvâs áinoo šaddo, mii tiättoo Suomâst. Muáskâš kukkee kesi-syeinimáánust.

Muáskâš
Menyanthes trifoliata
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Šadoh Plantae
Tävgi Pocceešadoh Tracheophyta
Vyelitävgi Kukkee šadoh Angiospermae
Luokka Kyevtalgâlostâsiih Magnoliopsida
Lahko Asterales
Hiäimu Muáskáššadoh Menyanthaceae
Suuhâ Muáskáččeh Menyanthes
Šlaajâ trifoliata

Muáskâš suomâkielân já eres sämikieláid mute

Lavdâm mute

Muáskâš tiättoo Koskâ- já Tave-Euroopist sehe siämmái kobdodâhpirrâduvâi kuávluin AasiastTave-Amerikist. Suomâst tot tiättoo ubâ enâmist.

Eellimpiirâs mute

Muáskâš šadda aijui, čäcijeegijn já jeggirobdâsij jaavrij riddoin.[3]

Kiävttu sämmilij kulttuurist mute

Tovle muáskâš lâi tehálâš talhâsšaddo, moin tipšuu kuorsâttuv, čirgottâs, vuoivâs- já säppivaaivijd sehe kuávŋejii uáhhoid.[3]

Sämmiliih adelii ruottâsijd käärji purrâmâšân. Ulmuuh läävejii kuškâdiđ muáskâš ruottâsijd já milluđ tain jáávuid. Millum muáskâš siävuttui jávuiguin já kevttui leeibi liäibumân. Muáskâš smakkâ lii viehâv já jáávuid kannat čaacciđ ovdil kevttim.[3]

Tovle koškes muáskâš loostah vuáššojii teikkâ kiävttojii haavdân já säppin. Koškes loostâin ráhtojii meiddei jáávuh. Puoh pyeremus äigi loostâi nurâmân lii tooláá kiđđuv teikkâ maŋŋeed čohčuv. Muáskâš lii čuávji já purrâmušsuddâdem vaivij taalhâs. Tot pyereed amnâsmolsom já puurrâmlusto. Muáskâš ij soovâ jis lii äpittemmin.[3]

Muáskâšliemáin puáhtá tipšođ haavijd teikkâ kovŋiđ tiihijd. Kievrâs muáskâšteejâ oovtâst ruottâsist rahtum jávuiguin adelij iše, jis mááđuh kivsedii. Taah talkkâseh váldojii kyehti oho.[3]

Kovegalleria mute

Käldeeh mute

  1. IUCN Red List Čujottum 22.11.2022 (eŋgâlâskielân)
  2. Mikko Piirainen: Muáskâš – Menyanthes trifoliata Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 22.11.2022. (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Ukkonen, Kirsi: ANARŠKIEL ŠADDONOOMAH - Noomâi etymologia já šadoi kiävttu purrâmâššân já tiervâsvuođâ naanoodmist (PDF) (Pro gradu -tuuđhâlm) 2017. Oulu ollâopâttâh. Čujottum 5.2.2022.