Geepaard
Geepaard (Acinonyx jubatus) lii stuorrâ kissáellee. Eŋgâlâskielân tot kočoduvvoo noomáin "cheetah", já suomâkielân tot lii "gepardi".
| Geepaard Acinonyx jubatus (Schreber, 1775) |
|
|---|---|
.jpg) |
|
| Tile | VU (hiäjulum)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Vyeliluokka | Šoddâdeijee njomâtteijeeh Theria |
| Uásiluokka | Vuosâmaadâlâš njomâtteijeeh Eutheria |
| Lahko | Piätuelleeh Carnivora |
| Hiäimu | Kissáelleeh Felidae |
| Vyelihiäimu | Kisáh Felinae |
| Suuhâ | Acinonyx |
| Šlaajâ | jubatus |
Gepardist láá nelji vyelišlaajâ: A. j. jubatus, A. j. venaticus, A. j. soemmereingii já A. j. hecki.[2]
Olgohäämi já stuárudâh
muteRävis geepaard tiäddá 34–64 kg. Geepaard sevealodâh lii suullân 77 cm, já ton kukkodâh lii 112–142 cm. Geepaard seibi lii 66–84 cm kukkosâš. Geepaardores lii váhá stuárráb ko niŋálâs. Rävis geepaard turkkâ lii fiskâd teikkâ fiskisruškâd, já tast láá čapis tiälhuh eereeb čuddust já čuávjivuáláást. Seeibist láá 4–6 čapis riggee, já ton keejist lii vielgis tieppi.[3]
.jpg)
Tiälhui áánsust eres elleeh iä uáini geepaard talle ko tot lii pivdemin teikâ piäittáástâlmin kostnii, iäge piätuelleeh uáini geepaardčiivgâid. Geepaard tiälhuh já riggeeh ton seeibist láá áinoošlajâsiih, já toi vuáđuld totkeeh pyehtih tubdâđ ohtâgâsâid.[3]
Geepaard lii maailm puoh jotelumos eennâmellee. Tot puáhtá ruottâđ joba tagaráin liävttoin ko 96–112 km/h – kuittâg tuše suullân 270–275 meetterid teikâ 20 sekuntid. Roopâ rááhtuslij adaptaatioi áánsust geepaard čelliimeh láá uáli jo kuheh. Ohtâ čellim pištá nelji seekunt, já ton ääigi geepaard ovdán 7 meetterid. Ton lasseen geepaard puáhtá jođálmittiđ hirmâd jotelávt, joba 0–72 km/h tuše 2,5 sekuntist. Geepaard puáhtá vuoiŋâđ siisâ jotelávt, tastko tast láá stuorrâ njunerääigih já kiäppáh. Seibi iššeed jorgeetmist.[3]
Stuorrâ njunevuovdâ kuittâg meerhâš tom, ete stuorrâ paanijd páácá ucceeb saje. Stuorrâ panijttáá geepaard ij piergii talle ko tot kárttá tuárruđ stuárráábij kissáellei vuástá, já tondiet geepaard mielâstubbooht ruáttá patârâsân ko tuáru. Ton lasseen geepaard ferttee koddeđ salâsis tom avkkâdmáin.[3]
Lavdâm
muteGeepaard tiättoo Tave-Afrikist, Sahelist sehe Afrik nuorttâ- já maadâoosijn. Majemui 50 ive ääigi geepaard lii lappum aainâs-uv 13 enâmist. Onnáá peeivi geepaard tiättoo iänááš Keniast, Tansaniast, Namibiast já Botswanast. Taggaar vyelišlaajâ ko A. j. venaticus lii hirmâd uhkevuálásâš, já tot tiättoo tuše Iranist. Geepaard iälust stuorrâ jolgâdâsâin, main salâselleeh láá valjeest. Namibiast tot iälá jieškote-uvlágánijn kuávluin tego sinokuávluin, savanijn, epitäsivis kuávluin já kuávluin, kost lii sahis šadolâšvuotâ.[3]
Raavâd
muteGeepaard lii piärguporree, já nubenáál ko eres kissáelleeh, tot lii peiviellee. Geepaard pivdá tooláá iđedist já maŋŋeed ehidispeeivi. Saharast já Kenia Maasai Marast geepaard pivdá piäiváá lyeštim maŋa talle ko ij lah innig hirmâd paahâs. Geepaard kiävttá eenâb uáinuááicu ko hajâááicu, já tondiet tot sáttá tutkâđ pirrâsis stuorrâ termiitmievtâ alne. Geepaard njááhá saallâs já ruotâst talle ko tot lii suullân 90 meetter keččin salâsistis.[3]
Geepaard pivdá tagarijd uccâ antiloopšlaajâid ko njuškimantiloopijd, ruopsisantiloopijd, duikerijd, impalaid já gasellijd. Ton lasseen tot pivdá ovdâmerkkân päkkišoovij čiivgâid sehe kudui, kongonij, säittiantiloopij, stuorrâhiävušantiloopij já čapisantiloopij vuosijd. Geepaard pivdá meiddei luudijd já njuámmilijd.[3]
Suullân peeli geepaard pivdemijn luhostuveh. Jis geepaard luhostuvá fattiđ salâsis, te tot avkkâd tom käskimáin ton kehârâtmân. Uccâ elleid geepaard koddá käskimáin toi káálu čoođâ. Geepaard porá jotelávt, tastko leijoneh, hyeenah teikkâ káránâskuáskimeh pyehtih vyejettiđ tom meddâl saallâs lunne. Geepaard moonât 50 % ravâdistis návt.[3]
Lasanem
mute
Geepaard šadda suhâjuátkimahan 18–23 mánuppaje ahasâžžân. Niŋálâs lii čuávjist suullân kulmâ mánuppaje, já tot čivgá 3–6 čiivgâ. Gepardist ij lah tiätu parâttâllâmäigi, mutâ stuárráámus uási čiivgâin šaddeh arvepaje ääigi. Siämmáá ääigi šaddeh meiddei gaseleh, mii lasseet raavâdresursijd. Čiivgah láá suovâránáseh. Toh teddih suullân 400 g já láá suullân 30 cm kukkosiih. Čiivgâi jamâlâšvuotâ lii hirmâd olluv sehe luándust já ulmui tipšoost. Koskâmiärálávt 30 % čiivgâin, moh láá šoddâm ulmui tipšoost, jäämih ovdil ko toh láá mánuppaje ahasiih. Tansania Serengeti luándusuojâlemkuávlust suullân 90 % čiivgâin jäämih ovdil ko toh láá 3 mánuppaje ahasiih.[3]
Kuuđâ oho ahasâžžân čiivgah láá tuárvi kievrah já pyehtih čuávvuđ pivdem. Talle ko čiivgah láá kuuđâ mánuppaje ahasiih, niŋálâs ruáttá salâsijd kiddâ mut ij kode taid, vâi čiivgah peesih hárjuttâllâđ koddem. Niŋálâs kuáđá čiivgâid ko toh láá 18 mánuppaje ahasiih. Čiivgah iälusteh oovtâst vala 6 mánuppaje. Suullân kyevti-ihásâžžân niŋálâsčiivgah vyelgih, mutâ oráseh pisottâlleh vala oovtâst. Oresjuávhuin láá táválávt 2–3 ohtâgâs, iäge ohtuunis oráseh lah táváliih. Niŋálâsah iälusteh ohtuu eereeb talle ko tain láá čiivgah.[3]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Geepaard.
Käldeeh
mute- ↑ Cheetah iucnredlist.org. Čujottum 26.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Kitchener, A. C. et al.: A revised taxonomy of the Felidae: the final report of the Cat Classification Task Force of the IUCN Cat Specialist Group. Cat News, 2017, nr 11, s. 30–31. Artikkâl nettiversio (PDF).
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 Cheetah Smithsonian's National Zoo and Conservation Biology Institute. Čujottum 26.7.2024. (eŋgâlâskielân)