Fondue

Fondue lii sveiccilâš purrâmâšsorttâ. Fondue válduaamnâs lii sudes já lieggâ vuástá. Foundue lii meddâl ranskakielâlâš Sveeicist já Savojist. Táválávt purâdeijeeh puánnjuh leibipittáid sudes vuástán.

Fondue

Amnâseh

Vuástáfondue siskeeld jieškote-uvlágán vuástáid (táválávt Emmentaler já Gruyère), vielgisviini, Maizena (maissâjáávuid), vielgissiipuul, pippâr já motomin váhá Kirsch-vijne.

Falâdem

Fondue-caquelon lii poslinpánnu, mon vyelni puálá uces tuulâš. Puoh purâdeijeeh puánjuh leibipittáid kuhes kahvâlijguin sudes vuástán, mii lii poslinpáánust. Leeibi saajeest purâdeijeeh pyehtih puánnjuđ vuoššum potákkijd, sälttikuurkâid teikâ eres ruonâsijd.

Fondueversioh

Fonduest láá jieškote-uvlágáneh versioh:

• Fondue Chinoise lii piärgufondue. Vuástá saajeest caquelonist lii kume piärguliemâ. Leeibi saajeest purâdeijeeh puánjuh njuoskâ piärgupittáid piärguliemân. Sveeicist Fondue Chinoise lii uáli piivnoh juovlâi já uđđâive ääigi.
• Fondue Bourguignonne lii siämmáálágán ko Fondue Chinoise, mut piärguliemâ saajeest caquelonist lii kume oljo.
• Suklaafondue lii hitruus pajalâš, mast purâdeijeeh puánjuh heđâlmijd sudes suklai.

Historjá

Vuosmuš fonduereeseept lii ivveest 1699. Ive 1905 Maizena toovâi fonduest täsivub. Schweizerische Käseunion (anarâškielân Sveiccilâš vuástálitto) mááinui fondue já tast šoodâi piivnoh Sveeicist já maailmist eromâšávt Ovtâstum staatâin 1960- já 1970-lovoin.

Fonduekulttuur

Fondue puurrâm lii hitruus tääpi skipárijguin teikâ perruin. Mälisteijei fondue lii meid älkkees pargo, tastko fondue lii älkkee mälistiđ, meid jis lii stuorrâ meeri. Leeibi kočâttem vuástán puáhtá hyenes luho. "Grossmutter" (anarâškielân ákku) lii puállám vuástá caquelon ponneest. Tot lii stuorrâ hersku.