Anarâškielâ kielâpiervâl

Vuossâmuš anarâškielâ kielâpiervâl vuáđudui ive 1997 Suomâ kulttuurruttârááju torjuin Anarân. Tot lii tooimâs ääigi máttááttâm anarâškielâ paijeel 40 páárnážân. Tääl taat kielâpiervâl tuáimá noomáin Piervâl. Ton ubâáigásii jođetteijen lii porgâm Ritva Kangasniemi. Vuossâmuuh kielâpiervâlpárnááh láá šoddâm jo vuorâsolmožin já meiddei sij jiejah láá porgâm kielâpiervâlist tipšon.

Anarâškielâ kielâpiervâl Avelist

Meiddei Avelân vuáđudui vuossâmuš kielâpiervâl ive 1997. Taat tooimâi ihán 2001 ohtsâšpargoost Aanaar kielâpiervâláin. Párnááh lijjii tuárvi tooimâ juátkimân, mut ruttâdem lâi epivises. Tai aaigij Sämitigge finnij išeruuđâ säämi kielâ- já kulttuursiijdâ vuáđđudmân puoh Suomâ sämikieláid. Anarâškielâ kielâpiervâl jooskâi toimâmist já ton juátken poođij kielâ- já kulttuursijdâ. Taat lâi kuulmâihásâš proojeekt, já ko tot nuuvâi, siämmást nuuvâi meiddei anarâškielâlâš toimâ Avelist. Mudoi-uv kielâ- já kulttuursiijdâst iä iällám ennustkin párnááh pic iänááš-uv 30–80-ihásiih nisoneh, kiäh lijjii kiddiistum kietâtuojijn. Jođetteijen tooimâi Kerttu Paltto. Jođetteijee lâi pargoost ubâ peeivi, mut ulmuuh elâččii kielâ- já kulttuursiijdâst jotelávt. Taan ulme lâi aaibâs eresmuđusâš ko kielâpiervâl vuáđujuurdâ. Kielâ- já kulttuursijdâ luhostui iäláskittiđ anarâškielâ vuod puárrásub kielâsárnoi kiellân. Tot ij kuittâg sirdám kielâ nuorâ kielâsárnoid tego kielâpiervâl. Kielâ- já kulttuursiijdâ toimâ nuuvâi ive 2003.

Ive 2007 tahhojii rekinistmeh ovdil tievâsmittemškovliittâs algâttem. Veik Aanaar kielâpiervâl tooimâi-uv optimaallávt, liijká nuorâ ulmuuh já vala koskâahasiih-uv lijjii monâttâm kielâs nuuvt, et anarâškielâ sárnooh lijjii iänááš paijeel 65-ahasiih. Talle smiettui, et jis mihheen ij tábáhtuuččii, anarâškielâ monâttičij vala kielâsárnoid. Tondiet kielâpiervâltooimâ vijđedem lâi äigikyevdil. Taat ij kuittâg luhostum älkkeht, tastko pargoahasiih anarâškielâ sárnooh iä kavnum tuárvi nuuvt et vijđedem ličij lamaš máhđulâš. Tievâsmittemškovliittâs 2009–2010 ohtân čuosâttâhjuávkkun lijjii-uv peivitipšooh - ulmen lâi vijđediđ kielâpiervâltooimâ tállân škovliittâs maŋa. Taat luhostui, tastko tievâsmittemškovliittâs škovlij pargeid, já máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij toimâruuđâ kyevti uđđâ kielâpiervâlân: Anarân lekkui Piäju algâivveest 2011. Lekkâm maŋanui motomijd mánuppoojijd, tastko toimâsaje ij tállân kavnum. Vistig Piäju jođetteijen tooimâi Riitta Vesala. Tom lii meid jođettâm Outi Portti, já tääl tom joođeet Tiina Lehmuslehti.

Tääl Piervâl já Piäju kooskâst lii pargojyehim: Piervâlist láá ucebeh párnááh já Piäjust stuárráábeh párnááh. Tánávt kielâ máttáátmân puáhtá kiddiđ eenâb huámmášume.

Anarist kielâpiervâlpárnááh láá sirdâšum Aanaar vyeliškoovlân anarâškielâ máttááttâsân kielâpiervâlääigis maŋa. Taat lii lamaš máhđulâš čoovčâ 2000 rääjist.

Avveel kielâpiervâl, Kuáti, leehâi uvsâidis čohčuv 2010. Ton jođetteijen poođij Kerttu Paltto, kote paasij iäláttâhân ive 2014 aalgâst. Tastmaŋa jođetteijen lii porgâm Niina Siltala-Aikio, já tääl tom joođeet Sanna Aikio.

Kielâpiervâl tuáimá tootaallâš kielâlávgumprinsiippáin, adai tipšooh sárnuh nubijdis tuše anarâškielâ, já páárnáš uáppá kielâ tipšoääigi. Páárnáš uážžu jieš valjiđ kielâ, mon sun kiävttá, mut sun ruokâsmittoo sárnuđ anarâškielâ.

Kielâpiervâltooimâ lii ornim 1.1.1997 - 31.7.2021 Anarâškielâ servi, ohtsâšpargoost Aanaar kieldáin. Ton ruttâdem lii puáttám vuossâmui 6,5 ive ääigi tievâslávt Suomâ kulttuurruttâráájust já ton maŋa 85%:d staatâruttâdmist já 15 %:d Aanaar kieldâst. Kielâpiervâlij ruttâráđádâlmeh láá lamaš staatâ ruttâdem ääigi jyehi-ihásiih.

Kielâpiervâleh láá sirdum Aanaar kieldân porgemáánu 1. peeivi 2021. Toimâ juátkoo siämmáá prinsiip mield ko Anarâškielâ seervi vyelni-uv.