Njuhčâmáánu 1.
(Stivrejum siijđost 1. njuhčâmáánu)
Njuhčâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 60. peivi (kárgámive 61. peivi). Ive loopân láá 305 peivid.
.jpg)
Nommâpeeivih
mute- anarâš kalender: Albi, Albo
- syemmilâš kalender: Alpo, Alpi, Alvi
Tábáhtusah
mute- 1803 – Ohiost šoodâi Ovtâstum staatâi 17. uásistaatâ.
- 1867 – Nebraskast šoodâi Ovtâstum staatâi 37. uásistaatâ.
- 1994 – Martti Ahtisaari algâttij president virgeest.
- 2000 – Tarja Halonen algâttij president virgeest.
- 2000 – Suomâ vuáđulaahâ (731/1999) poođij vuáimán.
- 2012 − Sauli Niinistö algâttij president virgeest.
- 2012 – Poođij vuáimán vuáđulaavâ nubástus, mon mield Suomâ lii Euroop union jeessân.[1][2]
- 2024 – Alexander Stubb algâttij president virgeest.[3]
Šoddâmeh
mute- 1951 – Berit Oskal Eira, sämmilâš puásuituállee já politikkár (j. 2021)[4]
- 1983 – Lupita Nyong'o, meksikolâš-kenialâš čaittâleijee
Jämimeh
muteFáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Njuhčâmáánu 1..
Käldeeh
mute- ↑ Laahâ Suomâ vuáđulaavâ nubástutmist (suomâkielân)
- ↑ Suomâ vuáđulaavâ algâttâs
- ↑ Alexander Stubbista tulee tänään tasavallan presidentti Yle Uutiset. 1.3.2024. Čujottum 1.3.2024. (suomâkielân)
- ↑ Aslaksen, Eilif Andreas: Berit Oskal Eira NRK Sápmi. 17.6.2009. Čujottum 5.3.2024. (tárukielân)
- ↑ San Rosendo Celanova www.terradecelanova.com. Čujottum 18.12.2022. (espanjakielân)
- ↑ Brown, Delmer M. & Ishida, Ichirō: Gukanshō: The Future and the Past, s. 299–300. Berkeley: University of California Press, 1979.
- ↑ Varley, H. Paul: Jinnō Shōtōki: A Chronicle of Gods and Sovereigns, s. 191–192. New York: Columbia University Press, 1980.
- ↑ Titsingh, Isaac: Annales des empereurs du Japon, s. 144–148. Pariisi: Royal Asiatic Society, Oriental Translation Fund of Great Britain and Ireland, 1834.
- ↑ Jacobus H. van 't Hoff nobelprize.org. Čujottum 23.10.2024. (eŋgâlâskielân)