Vyevdičiävžui
Vyevdičiävžui (Tringa ochropus) lii uccâ subarktâsâš kalâččeijee lodde, mii kulá čevžui suuhân já sulâstit-uv joráduvvii.
Vyevdičiävžui 'Tringa ochropus (Linnaeus, 1758) |
|
---|---|
Tile | LC (eellimvuáimálâš) |
Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš) |
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
Kodde | Elleekodde Animalia |
Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
Luokka | Lodeh Aves |
Lahko | Riddolodeh Charadriiformes |
Vyelilahko | Kalâččeijeeh Charadrii |
Hiäimu | Miähástuvah Scolopacidae |
Suuhâ | Čevžuuh Tringa |
Šlaajâ | ochropus |
Puárásumos Suomâst riegistum vyevdičiävžui lii lamaš 5 ive, 9 mánuppaijeed já 2 peeivi puáris. Euroop puárásumos lii lamaš brittilâš vyevdičiävžui, mii lii lamaš aainâs-uv 11 ihheed já 6 mánuppaje puáris.
Stuárudâh já tobdomeerhah
muteVyevdičiävžui lii 20–24 cm kukke já tiäddá 75–85 g.[1] Ton suájákejij koskâ lii 39–44 cm.[1]
Lavdâm
muteVyevdičiävžui lii jotteelodde, mii pessee Euroop já Aasia subarktâsâš kuávlust já tálvástâl Maadâ-Euroopist, Maadâ-Aasiast já Afrikist. Tot puátá Suomân cuáŋuimáánust já kirdel máádás jo kesimáánust porgemáánu loopân räi. Suomâst vyevdičevžuuh pessejeh 50 000–80 000 paarrâd já ubâ Euroop unionist 150 000–200 000 paarrâd.
Anarist ton tiettumsajeh láá Avveeljuvpiällá kuosâvyevdih, Čaarmâuáivái kuosâvyevdih já Lemmeeleevist Ergijävri já Rovâdâsjävri.[2] Ton pessiimist Anarist ij lah tiätu.[2]
Pessim já lasanem
muteTringa solitaria já vyevdičiävžui láá áinoo čevžuuh, moh piervâldeh muorâst. Táválávt vyevdičevžuu piervâld rástágáá piervâlist teikkâ uárree porrust. Vyesimáánust niŋálâs mannee 4 mane já kuohtuuh vaanhimeh läälliv moonijd, távjá 20–23 peivid.[1] Uđâgááh vyelgih piervâlist 3–4 oho ahasâžžân.[1]
Kovegalleria
mute-
Vyevdičevžuu maneh
Fáádást eres soojijn
mute- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Vyevdičiävžui.
Käldeeh
mute- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Metsäviklo — Tringa ochropus luontoportti.com. Čujottum 20.12.2022. (suomâkielân)
- ↑ 2,0 2,1 Mattus, Ilmari: Čevžuuh. Anarâš-kalender 2020, 2020. Anarâškielâ servi ry.