Ursula K. Le Guin

Ursula K. Le Guin
Ursula Le Guin (3551195631) (cropped).jpg
Šoddâm roovvâdmáánu 21. peeivi 1929
Berkeley, Kalifornia, Ovtâstum staatah
Jáámmám uđđâivemáánu 22. peeivi 2018 (88-ihásâžžân)
Portland, Oregon, Ovtâstum staatah
Pargo
Áámmát kirječällee
Kirjálâšvuođâ šlaajâ science fiction, fantasia
Kielâ eŋgâlâskielâ
Peerâ
Vanhimeh A. L. já Theodora Kroeber
Pelikyeimi Charles Le Guin
(vihkâm 1953)
Lasetiäđuh
Nommâčáálus Ursula K. Le Guin signature.svg
Päikkisijđo ursulakleguin.com

Ursula Kroeber Le Guin (21. roovvâdmáánu 1929 Berkeley, Kalifornia, Ovtâstum staatah22. uđđâivemáánu 2018 Portland, Oregon, Ovtâstum staatah) lâi ovtâstumstaatâlâš kirječällee. Sun čaalij romanijd, novellijd, tiivtâid, párnáikiirjijd já esseid, eromâšávt fantasia já science fiction. Sun kieđâvušâi čalluin ovdâmerkkân anarkism, feminism sehe ohtsâškodálijd já psykologlijd teemaid.

EellimMute

Le Guin šoodâi Kalifornia Berkeleyst. Suu eeči lâi antropolog Alfred L. Kroeber já enni psykolog já kirječällee Theodora Kroeber. Sust lijjii kulmâ puárásub viiljah: Karl, Theodore já Clifton. Perrust lâi stuorrâ kirjenurâldâh, já puoh párnááh luhhii-uv ennuv. Le Guin meid čäliškuođij uánihis mainâsijd jo nuorrân. Sun juuđij škoovlâ Berkeley High Schoolist já luuvâi talle kirjálâšvuođâ Harvard ollâopâttuv Radcliffe Collegestranskakielâ Columbia ollâopâttuvvâst. Sun valmâštui ive 1952 já mađhâšij forgâ tast maŋa Raanskan. Le Guin teeivâi historjistee Charles Le Guin, já suoi naajáin ive 1953 juovlâmáánust Pariisist. Le Guin poorgâi ranskakielâ máttáátteijen vuossâmuu nieidâs Elisabeth šoddâm räi ive 1957. Nubbe nieidâ Caroline šoodâi ive 1959. Siämmáá ive peerâ varrij Oregon Portlandân, kost šoodâi kandâ Theodore ive 1964. Le Guin kirječällee karrieer aalgij 1950-lovo loopâst, já sun almostitij kiirjijd masa 60 ive ääigi. Le Guin finnij maaŋgâid palhâšuumijd karrieeris ääigi, ovdâmerkkân käävci Hugo-palhâšumed já kuttâ Nebula-palhâšume. Čäällim lasseen sun poorgâi toimâtteijen já ollâopâttuv máttáátteijen. Le Guin jaamij uđđâivemáánu 22. peeivi 2018 päihistis Portlandist 88-ihásâžžân.

ČalluuhMute

NovellehMute

  • Rocannon's World (1966)
  • Planet of Exile (1966)
  • City of Illusions (1967)
  • A Wizard of Earthsea (1968)
  • The Left Hand of Darkness (1969)
  • The Tombs of Atuan (1971)
  • The Lathe of Heaven (1971)
  • The Farthest Shore (1972)
  • The Dispossessed (1974)
  • Very Far Away from Anywhere Else (1976)
  • The Eye of the Heron (1978)
  • Malafrena (1979)
  • The Beginning Place (1980)
  • Always Coming Home (1985)
  • Tehanu (1990)
  • The Telling (2000)
  • The Other Wind (2001)
  • Gifts (2004)
  • Voices (2006)
  • Powers (2007)
  • Lavinia (2008)

TihtâčuágálduvahMute

  • Wild Angels (1975)
  • Hard Words and Other Poems (1981)
  • Wild Oats and Fireweed: New Poems (1988)
  • Going out with Peacocks and Other Poems (1994)
  • The Twins, The Dream: Two Voices/Las Gemelas, El Sueño: Dos Voces. (1997)
  • Sixty Odd (1999)
  • Incredible Good Fortune (2006)
  • Four Different Poems (2007)
  • Out Here: Poems and Images from Steens Mountain Country (2010)
  • Finding My Elegy: New and Selected Poems (2012)
  • Late in the Day: Poems 2010–2014 (2015)
  • So Far So Good: Poems 2014–2018 (2018)

PárnáikirjehMute

  • Leese Webster (1979)
  • The Adventure of Cobbler's Rune (1982)
  • Solomon Leviathan's Nine Hundred and Thirty-First Trip Around the World (1983)
  • Catwings (1988)
  • A Visit from Dr. Katz (1988)
  • Fire and Stone (1988)
  • Catwings Return (1989)
  • Fish Soup (1992)
  • A Ride on the Red Mare's Back (1992)
  • Wonderful Alexander and the Catwings (1994)
  • Jane On Her Own (1999)
  • Tom Mouse (2002)
  • Cat Dreams (2009)

KäldeehMute

Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâliih artikkâleh: fi:Ursula K. Le Guin & en:Ursula K. Le Guin