Tavekuávlu vaaljâpirrâdâh
Tavekuávlu vaaljâpirrâdâh (maadâsämikielân Noerhtedajven veeljemegievlie, orjâlâškielân Davveguovllu válgabiire, uđđâtárukielân Nordre valkrins, kirjetárukielân Nordre valgkrets) ađai vaaljâpirrâdâh 3 lii lamaš vaaljâpirrâdâh sämitiggevaaljâin Taažâst ive 2009 rääjist.[1] Ive 2021 sämitiggevaaljâin väljejum 39 sämitiggeairâsist kuttâ sämitiggeairâs väljejuvvojii Tavekuávlu vaaljâpirrâduvvâst.[2]
Vaaljâpirrâdâhân kuleh Tavenjargâ, Moseija, Kvalsund, Hammerfest, Alta, Hasvik já Lappea kieldah Finnmarkist sehe Kierua, Návuonâ já Raisi kieldah Tromsist.[1]
Historjá
muteIvveest 1989 ihán 2005 Taažâ sämitiggevaaljâin lijjii 13 vaaljâpirrâdâhhâd, mut taat vuáhádâh nubásmittui ovdil ko ive 2009 sämitiggevaaljah uárnejuvvojii. Ive 2009 rääjist láá lamaš tuše 7 vaaljâpirrâdâhhâd. Tavekuávlu vaaljâpirrâdâhân kuleh oovdiš Alta/Kvalsund vaaljâpirrâdâh, Tavenjargâ já Moseija ovdii Porsaŋg vaaljâpirrâduvvâst já Kierua, Návuonâ já Raisi ovdii Tave-Tromsa vaaljâpirrâduvvâst.[3]
Jienâvuoigâdvuotâ
muteTavekuávlu vaaljâpirrâduvvâst jienâvuoigâdvuotâ lii tagarijn ulmuin, kiäh tobbeen ääsih já kiäh láá merkkejum Taažâ sämitige vaaljâluvâttâlmân. Ive 2021 Tavekuávlu vaaljâpirrâduv vaaljâluvâttâlmân lijjii merkkejum 3 115 olmožid.[4]
Sämitiggevaaljah
muteIve 2009 vaaljah
muteIve 2009 sämitiggevaaljâin Taažâ peln lijjii iävtukkâsah Tavekuávlu vaaljâpirrâduvvâst čuávuváin piäláduvâin:[5]
- Árja
- Kuávdášpiäládâh
- Ovdánempiäládâh
- Pargeipiäládâh
- Taažâ sosialistlâš čižetpiäládâh
- Taažâ sämmilij riijkâservi
- Tavekaaloot aalmug
- Uálgispiäládâh
Sämitiigán väljejum iävtukkâsah
muteČuávuvááh 6 iävtukkâs väljejuvvojii Taažâ sämitiigán täin vaaljâin:[6][7]
Ive 2013 vaaljah
muteIve 2013 sämitiggevaaljâin lijjii iävtukkâsah Tavekuávlu vaaljâpirrâduvvâst čuávuváin piäláduvâin:[7]
- Árja
- Kuávdášpiäládâh
- Ovdánempiäládâh
- Pargeipiäládâh
- Taažâ sämmilij riijkâservi
- Tavekaaloot aalmug
- Uálgispiäládâh
Ive 2017 vaaljah
muteIve 2017 sämitiggevaaljâin lijjii iävtukkâsah Tavekuávlu vaaljâpirrâduvvâst čuávuváin piäláduvâin[8]
- Árja
- Kuávdášpiäládâh
- Ovdánempiäládâh
- Pargeipiäládâh
- Šielâ
- Taažâ sämmilij riijkâservi
- Tavekaaloot aalmug
- Uálgispiäládâh
Sämitiigán väljejum iävtukkâsah
muteČuávuvááh 6 iävtukkâs väljejuvvojii Taažâ sämitiigán täin vaaljâin:
Ive 2021 vaaljah
muteIve 2021 sämitiggevaaljâin lijjii iävtukkâsah Tavekuávlu vaaljâpirrâduvvâst čuávuváin piäláduvâin:
Käldeeh
mute- ↑ 1,0 1,1 Lov om Sametinget já andre samiske rettsforhold (sameloven) Lovdata. 27.6.2008. Čujottum 18.10.2023. (kirjetárukielân)
- ↑ / Saemiedigkien stoerretjåanghkoe 2021-2025 21.10.2021. Sametinget. Čujottum 20.10.2023. (maadâsämikielân)
- ↑ Aslaksen, Eilif Andreas: 3. Davveguovllu válgabiire/Nordre valgkrets 22.10.2008. NRK Sápmi. Čujottum 21.10.2023. (kirjetárukielân)
- ↑ Sametinget: Sametingets valgmanntall 1989-2021 30.06.2021. www.sametinget.nb. Čujottum 08.12.2022.
- ↑ Eilif Andreas Aslaksen: Her er alle kandidatene 28.7.2009. NRK Sápmi. Čujottum 21.10.2023. (kirjetárukielân)
- ↑ Sametingets representanter 2009-2013 - Sametinget sametinget.no. Čujottum 16.10.2023. (kirjetárukielân)
- ↑ 7,0 7,1 Aslaksen, Eilif Andreas: Davveguovllu válgabiire/Nordre valgkrets 13.12.2012. NRK Sápmi. Čujottum 21.10.2023. (kirjetárukielân)
- ↑ Ballovara, Mette já Balto, Piera: Her er listene til sametingsvalget 31.3.2017. NRK Sápmi. Čujottum 19.10.2023. (kirjetárukielân)