Selma Lagerlöf

Selma Lagerlöf
Šoddâm	skammâmáánu 20. peeivi 1858 Mårbacka, Värmland, Ruotâ
Jáámmám	njuhčâmáánu 16. peeivi 1940 (81-ihásâžžân) Mårbacka, Värmland, Ruotâ
Pargo
Áámmát	máttáátteijee, kirječällee
Kielâ	ruotâkielâ
Lasetiäđuh
Nommâčáálus

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. skammâmáánu 1858 Mårbacka, Värmland, Ruotâ – 16. njuhčâmáánu 1940 Mårbacka, Värmland, Ruotâ) lâi ruátálâš kirječällee, kii lii tobdos eromâšávt párnáikirjeest Pelgi-Nijlâs määđhih (ruotâkielân Nils Holgerssons underbara resa genom Sverige). Sun lâi vuossâmuš nissoon já vuossâmuš ruátálâš, kii finnij Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume.

Eellim

Selma Lagerlöf šoodâi skammâmáánu 20. peeivi 1858 Mårbacka kärdinist Uárji-Ruotâst. Sun lâi luutnant Erik Gustaf Lagerlöf já Elisabet Lovisa Wallroth nieidâ. Sun lâi viiđâd sunnuu kuuđâ päärnist. Lagerlöf lâi čepis pärni, kii lijkkui luuhâđ ennuv. Sun meridij jo 7-ihásâžžân šoddâđ kirječällen já čaalij nuorrân tiivtâid. Ive 1882 sun luvâškuođij máttáátteijen Tukholmast já valmâštui ive 1885. Uápui maŋa sun tooimâi nieidâškoovlâ máttáátteijen Landskronast iivij 1885–1895. Ive 1894 Lagerlöf teeivâi kirječällee Sophie Elkan, kii šoodâi suu ustevin já kyeimin. Ive 1895 rääjist Lagerlöf elettâđâi kirječällen. Ive 1897 sun varrij Falunân, kost sun aasâi stuárráámus uási eellimstis. Lagerlöf uásálistij kieldâlâšpolitiikân já sáárnui nisonij jienâstemvuoigâdvuođâ peeleest. Sun jaamij päihistis 81-ihásâžžân njuhčâmáánu 16. peeivi 1940. Lagerlöf kove lii lamaš kyevtlov ruuvnâ sedâlist ive 1992 rääjist.

Čalluuh

Ive 1891 almostui Lagerlöf vuossâmuš roomaan Gösta Berlings saga, mii šoodâi ruátálii kirjálâšvuođâ klassikkon. Suu almugijkoskâsávt tobdosumos roomaan lii Pelgi-Nijlâs määđhih, mii almostui kyevti uásist iivij 1906–1907. Lagerlöf finnij Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume ive 1909. Sun lâi vuossâmuš nissoon maailmist já vuossâmuš ruátálâš, kii finnij kirjálâšvuođâ Nobel-palhâšume. Lagerlöf šoodâi maailmvijđosávt tobdosin elimis ääigi, já suu kirjeh láá almostum maaŋgâ kielân. Gösta Berlings saga lii jurgâlum paijeel 50 kielân já Pelgi-Nijlâs määđhih suullân 60 kielân. Kirjeest rahtum TV-ráiđu lii almostum DVD-häämist meid anarâškielân já tom lii jurgâlâm Iisakki Mattus.