Roto-oppuu
Roto-oppuu (Strix aluco, suomâkielân lehtopöllö) lii oppuuluudij (Strigiformes) šlaajâ.
| Roto-oppuu Strix aluco (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš)[2] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Oppuulodeh Strigiformes |
| Hiäimu | Oppuuh Strigidae |
| Suuhâ | Särgisoppuuh Strix |
| Šlaajâ | aluco |
Puárásumos Suomâst riegistum roto-oppuu lii lamaš 18-ihásâš. Euroop puárásumos roto-oppuu lii lamaš 21 ihheed, 6 mánuppaje puáris já lii Stuorrâ-Britanniast riegistum.[3]
Olgohäämi já tobdomeerhah
muteRoto-oppuu lii ucceeb ko vuorâččâs, mut veigin kiirdâštijn tot niävttá kubdâ suájáidis keežild stuárráábin, ko ubâ liigin. Roto-oppuu lii ijjâ- ja veigilodde, mii peiviv táválávt nokká kuosâuávsi alne. Kukkodâh lii 37–45 senttid já suájákejij koskâ 95–105 senttid. Ores tiäddá 350–550 rammid já niŋálâs 500–700 rammid. Roto-oppuu čolmij kooskâst lii čapis ciägu kállusäärgis, mast tom lii älkkee iäruttiđ eres oppuuluudijn. Roto-oppust láá kyehti ivnehäämi Suomâst, main ovdil lâi táválub räänis já härvinâšub ruápsájeijee ruškâd. Šoŋŋâduv nubástus keežild ruškâdist lii šoddâm táválub, veikkâ ivne alnestis ij čielgii táválâžžân šoddâm, pic ränis iivnán lohtâseijee geenih heiviitteleh meid vuástálistemnaavcâ já amnâsmolsom.[3]
Tiettum Suomâst
muteRoto-oppuu lii Maadâ-Suomâ šlaajâ Vaasa-Joensuu-aloduvâst máádás, mut taavaabeln tot lii härvinâš já tobbeen-uv iänááš merâriddokuávlust. Eromâš valjaa tot lii Tuurku Ruissalost, mast láá suullân 15 revirid. Suomâ pessimnääli lii suullân 2 000 paarrâd. Roto-oppuu lii aassâm Suomâst iäskán vááijuv 140 ihheed, ko vuossâmuš pessim tábáhtui Tuurkust ive 1878. Aainâs pessimvuovdâi rähtim áánsust roto-oppuu lasanij 1960–70-lovvoin, mut 1980-lovo korrâ täälvih tovâttii stuorrâ táápuid näälist, ko roto-oppuu lii päikkilodde. Tot ij oovit vyelgiđ varrimmáátkán, veikkâ nuorâ lodeh pyehtih-uv čohčuv sirdâšuđ luuvijd, motomin joba čuođijd kilomeetterijd. Euroopist pessejeh 400 000–560 000 paarrâd, main Stuorrâ-Britanniast paijeel 20 000 paarrâd.[3]
Eellimpiirâs já lasanem
muteNoomâs mield roto-oppuu ana áárvust rotolágán siähálâsvuovdijd já toi koskâsijd piälduid já riddoniijtoid. Távjá tot iälust kärdinij já čuákkipaihij muorâstuvâin. Čohčuv nuorâ oppuuh pyehtih motomin čájádiđ suáluikuávlu olgomuid suolluid, main oppuu ij pessii.[3]
Roto-oppuu lii vuovdâpessejeijee. Luánduvuovdâin pivnohumoseh láá eromâšávt puáris haikâi vuovdah, mut pivnohumos piervâlsaje lii kuittâg stuorrâ loddevuovdâ, mon rääigi stuárudâh lii ucemustáá 12–13 senttid, alodâh 60–70 senttid já siskiipele stuárudâh 20–25 senttid. Roto-oppuu pessee mielâstis meid rakânâssáid, ovdâmerkkân toi luuptân, navittân tai eres olgorakânâsân, ko peri toho lii hiävulâš kirdemräigi. Monnim álgá táválávt njuhčâmáánu loopâbeln já jis lii pivvâlis tälvi – já säpligeh valjeest – puáhtá monnim älgiđ jo kuovâmáánust. Uáli korrâ täälvi maŋa tâi säpligjáámu teivâdijn pyehtih oppuuh leđe pessiihánnáá tâi algâttiđ pessim iäskán vyesimáánust, jis raavâdtile puárrán. Manemeeri lii táválávt 3–5 já monnin tábáhtuvá táválávt 2–3 pirrâmpeeivi kooskâi.[3]
Niŋálâs läliškuát tállán vuossâmuu mane maŋa já läällim pištá nelji oho. Nuuvtpa uđâgááh kočâtteh korâidis eresáigásávt tiego válburpeeivi suulâin. Ores puáhtá niŋálâsân purrâmâš ubâ läällimääigi já meid uccâ uđâgáid já ko uđâgááh stuáruh, te niŋálâs-uv uásálist säpligpiivdon. Vuálá nelji okkosiih uđâgááh kuárŋojeh jo muorâoovsijn já kirdeleh 5–6 oho ahasâžžân. Vaanhimeh anneev uđâgáin huolâ vala maŋgâ oho já aainâs niŋálâs uđâgáidis suojâldijn puáhtá leđe uáli vaijaa já volliittiđ motomin ulmuu. Pegâlmâs eŋlandilâš loddekovvejeijee Eric Hosking monâttij uáinus nube čalmeest, ko niŋálâs roto-oppuu volliittij suu lode piervâlist.[3]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Roto-oppuu.
