Kuorgâ

Kuorgâ (Grus grus) lii kuorgâluudij laahkon kullee lodde. Puárásumos Suomâst tiettum kuorgâ lii lamaš 17 ihheed, 2 mánuppaje já 25 peivid puáris. Tot lâi meid Euroop puárásumos kuorgâ.

Kuorgâ Grus grus (Linnaeus, 1758)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Lodeh Aves
Lahko	Kuorgâlodeh Gruiformes
Hiäimu	Kuorgah Gruidae
Suuhâ	Kuorgah Grus
Šlaajâ	grus

Olgohäämi

Kuorgâ ruumâš lii kuovgisräänis. Ton uáivi já čiäppát pajeuási láá čappâdeh já nierah láá vielgâdeh. Uáivi tyehiuásist tast lii ruopsis päljis tiälkku, mon stuárudâh mulsâšud. Nuorâ kuorgâi uáivi lii oovtâivnásâš já ruškâd. Maaŋgâin pessejeijee kuorgâin lii ruostâivnásâš selgi, ko tot turdo ryevdinalliis teikâ njaijiis jeggičáácán talle ko lodde láálá.

Kuorgâ iärut ränishaigarist tast, ete ko kuorgâ kirdá, te ton čeve lii njuolgâd. Ränishaigar čeve vuod lii sujâttum.

Kuorgâ kukkodâh lii 96–120 cm já suájákeejij koskâ lii 180–222 cm.

Kuorgâ

Jienah

Kuorgâ jienah láá korrâseh. Uđâgááh já nuorâ ohtâgâsah njihoh korrâ jienáin.

Lavdâm

Kuorgâ pessee Euroop já Aldanuortâ taveoosijn. Suomâ kuorgânääli lii kyevtkiärdášum kyehtlov ive ääigi. Ive 2004 Suomâst pessejii suulân 19 000 kuorgâpaarrâd. Kuorgâ lii kuhes määđhi värrejeijee, mii tálvástâl Afrikist (Marokkost já Etiopiast), Maadâ-Aasiast (Pakistanist já Kiina nuorttâoosijn) já Maadâ-Euroopist. Kiđđuv kuorgah puátih suulân cuáŋuimáánu pelimuddoost, já čohčuv toh vyelgih čohčâmáánust teikâ roovvâdmáánu aalgâst. Kuorgah kirdeh V-hámásii avraast, tastko stuorrâ luudij áimuvuástus lii ucceeb ko ohtuu kirdedijn. Lodeh molsoh avra keejist kirdee. Stuárráámuin avrain pyehtih kirdeđ čyeti-uv lodded. Kuorgâ sáttá motomin vahâgist eelliđ Tave-Amerikist.

Maailmvijđosâš nääli lii 210 000–250 000 ohtâgâssâd, main stuárráámus uási pessejeh Ruošâst já Fennoskandiast.

Eellimpiirâs

Kuorgah mákkojeh jeegijn já riddoniijtoin. Pessim jaavrij já merâluovtâi jävriruávuin lassaan ubâ ääigi. Varrimääigi kuorgah mákkojeh valje- já pottáákpiälduin. Suomâst kuorgâi jiellâhvuoiŋâstemsaje lii Vaasa kaavpug paaldâst leijee Söderfjärden 2 300 hehtaar piäldu, kost puáhtá uáiniđ čohčuv joba 10 000 kuorgâd.

Kuorgâ mane

Kuorgâpeerâ

Lasanem

Pessimkuávluin kuorgah tánssájeh kiihâmtaansâid já toi jienah kullojeh kuhás. Kuorgah hämmejeh avepiäiválâš kyeimikoskâvuođâid. Toh pessiiškyetih esken 4–6-ihásâžžân. Kuorgâpaarâ ráhtá piervâl jeegi teikâ jävriruávu roobdâst. Piervâlsaje lii táválávt taggaar, ete toho lii hirmâd vaigâd peessâđ. Piervâl lii stuorrâ miehtâ, mii lii rahtum sinoin, siähtálijn, oovsijn já eres šaddo-oosijn. Läällim álgá Maadâ-Suomâst jo cuáŋuimáánust, mutâ tot puáhtá älgiđ meiddei vyesimáánust jis kiđđâ lii koolmâs. Maneh láá ohtâ teikâ kyehti. Toi vuáđuivne lii ruánáá teikâ ruškâd, já tain láá tevkis tiälhuh. Pelikyeimih läälih ohtsis 4 oho. Uđâgááh láá pesipatâreijeeh, já toh mättih kaččâđ já vuoijâđ jotelávt jo uáli uccen. Uđâgááh uáppih kirdeđ 2,5 mánuppaje ihásâžžân.

Raavâd

Kuorgah láá puohporreeh. Toh poreh cuobbuid, jursseid, kuolijd já uđâgáid, mutâ meid vooljijd, potákkijd já muorjijd.