Juovlah

Juovlah láá juhleh, moh láá juovlâmáánu loopâst. Juovlah láá puáris já almoliih juhleh pirrâ maailm. Ristâliih viettih juovlâid Jeesus šoddâm mušton. Maaŋgâin enâmijn juovlâstáálu, juovlâskeeŋkah já oovtâstorroom láá juovlâi merhâšittee uásih. Syemmiliih juovlâärbivyevih láá ovdâmerkkân sävni, juovlâkirkko, juovlâpurrâmuš, skeeŋkah, juovlâkuosâ já juovlâmuusik. Juovlâi viettim álgá Suomâst jo juovlâááptu (juovlâmáánu 24. peeivi), mut juovlâmáánu 25. peivi lii kuittâg eidusâš juovlâpeivi.

Juovlâmuorâ

Juovlâi äigimuddo lii toovláš roomâlâš kalender tälvipeeivijorgálduv peivimeeri. Suomâkielâ säänih joulu já juhla lává ruátáliih teikâ skandinaavisiih lovnâsäänih. Sääni joulu puátá algâaalgâst ovdil ristâosko viettum tälvipeeivijorgálduv juhle tovláá germaanlii noomâst. Juovlâin ovtâstuvvojeh ristâlâš juhle, toovláš roomalâš saturnalia -juhle sehe Euroop taveaalmugij eennâmtuáluive loopâ já koskâtäälvi juhle (yule), Suomâst puáris ivemolsomjuhle kekri.

Noomâ algâpuáttim

Suomâkielâ sääni joulu ij lah aalgâalgâlávt ristâlâš sääni. Tot lii ryevdiáigásâš lovnâsääni tovláin skandinaavisâš kielâin 500–650 lovoin já tot lii vuálgus siämmást ko tárukielâ, tanskakielâ já ruotâkielâ jul já eestikielâ jõulud. Juovlâi toovláš tave-eennâmlâš sääni lâi jól, mii lii kiävtust vala Islandist. Motomij kielâtotkei mield tot uáivildij jorgettem teikkâ uđđâsistšoddâm. Algâaalgâst sääni joulu lii uáivildâm koskâtäälvi päähinlii juhle, já siämmáš vuáđu lii jo ovdeláá germaanisâš kielâin puáttám säänist juhla. Onnáá peeivi taat sääni čuujoot kuittâg ristâlâš juuhlán.

Eŋgâlâskielâst táválâš juovlâid merhâšeijjee sääni lii Christmas, mii puátá tovláá eŋgâlâskielâ saanijn Cristes Maesse ađai “Kristus-messu”. Sääni kevttii vaarâ vuosmuu keerdi ive 1038. Tom härvinub synonyymin lii kuittâg ain kiävtust meid sääni yule, mast lii siämmáš algâpuáttim ko suomâ joulu-säänist. Toin uáivildii algâaalgâst ovdâristâlâš juhle, mon äigimuddo muttuustâlâi mánujođo keežild juovlâmáánu loopâst uđđâivemáánu aalgân. Sääni kiävttoo val motomijn juovláid lohtum ärbivuovijn tego yule log (suomâkielân jouluhalko) teikkâ yule goat (suomâkielân olkipukki). Saksakielân juovlah láá Weichnachten, mii meerhâš "pase iijah".

Katolilâš kirkko kiävttá juovlâin läättinkielâlii nomâttâs Dies Natalis Domini, mii uáivild Hiärá šoddâmpeeivi. Tast láá puáttám italia sääni Natale, portugal Natal já espanja Navidad. Meid ranskakielâ juovlâ merhâšeijee säänist Noël lii máhđulávt siämmáš algâpuáttim, mutâ lii meid arvâlum, ete tot ličij šoddâm “pyere uđđâs” merhâšeijee säänist novel.

Historjá

Maaŋgah aalmugeh láá tovle viättám jyehi-ihásii juhle tälvipeeivijorgálduv ääigi. Tovlái germaanij tälvijuhle lii tááláá ääigi uápis ton engalâškielâlâš nomâttâssáin yule. Mánukalender keežild yule äigi saatij muttuustâllâđ juovlâmáánu aalgâst uđđâivemáánu aalgân. Ristâosko levânem keežild yule ovtâstittui ristâlâš juovlâigijn. Tovlááh roomaliih viettii koskâtäälvi Saturnali-juhle juovlâmáánu 17. já 23. koskâsii ääigi. Tälvipeeivijorgáldâhhân juovlâmáánu 25. peivi lâi Sol Invictus ađâi Vyeittimettum piäiváá peivi.

Jeesus šoddâmpeivi

Koskâáigásâš kove Jeesus šoddâmist

Rámáttist Jeesus šoddâmist muštâluvvoo sehe Matteus ete Luukas evangeliumist mutâ kuábáškin evangelium ij muštâl, mon ääigi ivveest tot tábáhtui. Motomij Rámáttist leijee čuujootmij vuáđuld ulmuuh láá kuittâg irâttâm arvâliđ aaigijd.

Vuosmužžân Hippolytos Roomalâš äigidij Jeesus šoddâm juovlâmáánu 25. piäiván 200-lovvoost. Sun arvâlij, ete eŋgâl uáináttâs Marian lâi tábáhtum kiđđâpeeivijorgálduv ääigi, mii lâi talle njuhčâmáánu 25. peeivi, já ete Jeesus ličij šoddâm oovce mánuppaijeed ton maŋa. Jo siämmáá ihečyeđe ääigi ovdâmerkkân Tave-Afrik donatoliih vietiškuottii suu šoddâmjuhle eidu tien peeivi.

Oovtâkiärdánumos čielgiittâs juovlâ äigimuudon lii tot, ete juovlâmáánu 25. peivi lii roomalii juliaanlâš kalender tälvipeeivijorgálduv algâalgâlâš äigimuddo. Lii meid oovdânpuohtum, ete juhlepeivi ličij pieijum eidu taan äigimuudon tondiet, ete siämmáá peeivi ulmuuh jo viettii vyeittimettum piäiváá (Sol invictus) peeivi. Oovtâ teoria mieldi äšši ličij kuittâg lamâš nubijkulij: ristâliih liččii viättám Jeesus šoddâmjuhle eidu tien peeivi jo ovdilgo kiäisár Aurelianus, máhđulávt vyestireaktion ristâlijd, meridij tien peeivi Vyeitihánnáá piäiváá peivin. Taan äigimuddo lâi máhđulávt meridum ton vuáđuld, ko rabbiinisâš juuvdálâšvuođâst almolávt uskuu, ete stuorrâ profetteh lijjii jáámmám siämmáá peeivi ivveest kuás sij lijjii šoddâm-uv. Jeesus lâi riistânnävlejum juuvdálij pessijái ääigi, juuvdálâš kalender mield nisan-máánu 14. peeivi, mii juliaanlâš kalender mield kuittâg tábáhtui sierâ peeivij sierâ ivij. Sierâlágán rekinistmij mield Jeesus ličij jáámmám jo-uv njuhčâmáánu 25. peeivi teikâ cuáŋuimáánu 6. peeivi, já ton vuáđuld oskoh ete sun ličij šohânâm pase jiegâst siämmáá peeivi ivveest já šoddâm oovce mánuppaijeed maŋeláá, ađâi jo-uv juovlâmáánu 25. peeivi teikâ uđđâivemáánu 6. peeivi. Äigimudo láá kuittâg annaam epioskottetten tondiet ko Ráámmát mield kuávlust lijjii paimâneh kuátumist ko Jeesus šoodâi, mut Judea várádâhkuávlust iä táválâvt toollâm käärji ollágin kuátumist ton ääigi ivveest, ađai tälvinjuáskáduvâi ääigi. Kuittâg Mišnast lii mainâšume, mii addel iberdiđ, ete temppâl uhre-ellen uáivildum saavzâid kuáđuttii kiedist pirrâ ive. Mišnast muštâleh uhresaavzâin kuátumist 30 peivid ovdil pessijái, ađâi kuovâmáánu ääigi, kuás tälvinjuáskáduváh lijjii masa čáccáámuuh. Jis saavzah, main Luukas sárnu, lijjii uhren uáivildum saavzah, te lii aaibâs máhđulâš, ete paimâneh lijjii kiedist paaimândmin taid juovlâmáánu 25. peeivi.

Nube tááhust Jeesus šoddâm äigimuddo lii irâttum arvâluđ meid Luukas evangeliumist leijee mainâšume vuáđuld. Ton mield Sakarias, Johannes Kästee eeči, lâi leevilâš pappâ, kii kuulâi Abia uásádâhân, já sun finnij almottâs alge šoddâmist ko sun lâi palvâlusvuárust temppelist. Jis tiäđáččij, ete čođâldittii-uv Abia uásádâhân kullee paapah jieijâs pargoid ain tiätu ääigi ivveest, tast puávtáččij arvâliđ, ete Johannes Kästee ličij šoddâm 9 mánuppaijeed suu palvâlusvuáru maŋa já ko Jeesus šoodâi Luukas mield suullân kuttâ mánuppaje Johannes maŋa, te Jeesus šoddâmân liččii Sakaria almostuumist kuullâm 15 mánuppaijeed.

Gregoriaanlâš kalender

1500-lovvoost paavi Gregorius XIII meridij väldiđ kiävtun pyeredum gregoriaanlâš kalender njuškiimáin roovvâdmáánu 15. peeivist 1582 roovvâdmáánu 25. piäiván. Uđâsmittem valdui vistig kiävtun tuše katolilâš kirhoost, mut maŋeláá tot lii valdum kiävtun eres-uv soojijn. Maaŋgâin ortodoksilijn kirhoin juhlepeeivih meriduvvojeh ain juliaanlâš kalender mield veikkâ kirhoh tuáimih enâmijn, main gregoriaanlâš kalender lii mudoi-uv kiävtust. Iäru lii tááláá ääigi 13 peivid. Taan suujâst ovdâmerkkân Ruošâst juovlah láá uđđâivemáánu 7. peeivi. Suomâ ortodoksilâš kirkko juhlo kuittâg juovlâid juovlâmáánu 25. peeivi. Egypt koptilâš kirkko kiävttá jieijâs koptilâš kalender já juhlo juovlâid ton mield koiak-mánuppaje 29. peeivi, mii västid juovlâmáánu 25. peeivi juliaanlâš kalender mield já uđđâivemáánu 7. peeivi gregoriaanlâš kalender mield.

Pasepeeivih

Eidusâš juovlâpeivi lii juovlâmáánu 25. peeivi. Ton maŋa puátá juovlâmáánu 26. peivi ađai Tiäppánpeivi (nubbe juovlâpeivi), mii lii pase Stefanos muštopeivi. Taah kuohtuuh láá maaŋgâin Euroop enâmijn virgáliih pasepeeivih. Juovlâmáánu 24. peivi ađai juovlâáptu ij lah virgálávt pasepeivi, mut eromâšávt ton eehid lii keevâtlávt šoddâm juovlâääigi tehálumos juhlepeivin.

Juovlah islamist

Veikkâ Jeesus šoddâmpeeivi juhlom kulá-uv tuš ristâooskon, islamosko pasekirjeest ađai Koranist kávnojeh čujottâsah juovláid. Koranist ovdâmerkkân Maryam muštâl Jeesus šoddâmist.

Juovlâheervah

Tááláá ääigi juovlâi ivne lii ruopsâd. Meid ruánáá, kolle, vielgâd já silbâ ovtâstittojeh juovláid. Suomâst almoliih juovlâheervah láá ovdâmerkkân kuosâuávsih, juovlâmuorâ, olgâkaaicah, omeneh, kinttâleh, juovlâpevdilijneh, juovlâkukáh, olgotullâtuosâseh, jieŋâliivtah já kieddeeh.

Juovlâmuusik

Juovlâi ääigi ulmuuh lávluh teikâ kuldâleh juovlâlavluid. Toi lasseen meiddei J. S. Bach Juovlâoratorio já Pjotr Tšaikovski Pähkincuovkkiitteijee láá peeggân juovlâmuusik.

Juhlom Suomâst

Syemmiláid juovláid lahtojeh valjaas juovlâpurrâmušah, jieš rahtum juovlâheervah, skeeŋkâi jyehim já juovlâsävni.

Ärbivuáváliih juovlâheervah láá om. oolgâst rahtum heervah, moh puátih keekrist ađai šaddovuorkkim juhleest. Juovlâkalendereh pottii Suomân nube maailmsuáđi maŋa.

Ovdil skeeŋkâi jyehim ulmuuh eelih távjá hävdienâmist cokkiitmin kinttâlijd suhâhavdijd. Tääpi aalgij Suomâst 1900-lovvoost já šoodâi almolâžžân tälvisuáđi maŋa sáŋgárhaavdijn já forgâ eres-uv soojijn.

Ristâliih perruuh pyehtih luuhâđ ovdil purâdem juovlâevangelium. Tast šoodâi almolâžžân 1800-lovo loopâst cuvnâmlihâstâsâi vaikuttâsâst. Juovlâkirkko tooláá juovlâiiđeed kulá protestantlii ärbivuáhán. Kirhoost kuldâleh juovlâevangelium já veisideh Luther saalmâ 21 “Eŋgâl alme”. Tolebáá luterilii kirho jurdâččemvyehi juovlâkirho háárán lâi koorâs: Jis kiinii ij lamaš juovlâkirhoost, te sun finnij ihásávt kiŋgârijn almolijd láittusijd.

Juovlâááptu läävejeh meiddei mušteđ jáámmám perruujesânijd já tuálvuđ kinttâl häävdi oolâ.

Sávnum ađai juovlâsäävnist eellim lii puáris já ain almolâš tääpi. Juovlâskeŋkâi jyehim aalgij 1800-lovo aalgâst jáválijn perruin.

Syemmilii juovlâpiävdán táválávt kullee purrâmušah láá ovdâmerkkân loováh tegu porkkan-, lanttu- já pottáákloováh sehe kyelipurrâmušah tegu kolmâsuovâstum luosâ. Juovlâááptu purrâmuš lii táválávt riisisuohâd. Juovlâi ááigán kuleh meid juovlâtoortuh já pippârkááhuh. Riisi poođij ohra sajan 1800-lovvoost.

Škovlâláid

• Henna Aikio Juovlâsäänih
• Henna Aikio Juovlâsäänih uási 2
• Isá já Aailâ juovlah Kuáti.fi

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Juovlah.

• Juovlah sämikielân