Väldimeerâ
Väldimeerah láá Eennâmpáálu stuárráámuuh meerah. Maailmist láá kulmâ, nelji tâi vittâ väldimeerâ:
Meerâ | Vijđodâh (km²) (%) | Kieŋŋâlvuotâ koskâmiärálávt (m) | Čäcirääji (km) |
---|---|---|---|
Kuálhismeerâ | 168 723 000 (46,4) | 3 970 | 135 663 |
Atlant väldimeerâ | 85 133 000 (23,5) | 3 646 | 111 866 |
India väldimeerâ | 70 560 000 (19,5) | 3 741 | 66 526 |
Maadâ-Jieŋâmeerâ | 21 960 000 (6,1) | 3 270 | 17 968 |
Tave-Jieŋâmeerâ | 15 558 000 (4,3) | 1 205 | 45 389 |
Ohtsis | 361 900 000 (100,0) |
Tave-Jieŋâmeerâ já Maadâ-Jieŋâmeerâ iä ain lah luhhum sierâ väldimeerrân. Tave-Jieŋâmeerâ lii onnum Atlant väldimeerâ jotkân já Maadâ-Jieŋâmeerâ lii onnum tuše máddáápiälážin uássin Atlant väldimeerâst, Kuálhismeerâst já India väldimeerâst.
Almoliih tiäđuh
muteÁárvu mield Eennâmpáálu alne čääci lii ohtsis 1,4 miljard litterid.[1] Tast tuše 3 % lii saivâčääci, já 97 % lii sälttičääci. Meerah peittih-uv 70 % Eennâmpáálu vijđoduvâst. Puoh väldimeerah láá ohtâvuođâst nubijdis.
Meerâi stuárráámuuh čuolmah láá ovdâmerkkân nyeskidem, lijgekuálástem já suvrom.
-
Kuálhismeerâ
-
Atlant väldimeerâ
-
India väldimeerâ
-
Tave-Jieŋâmeerâ
-
Maadâ-Jieŋâmeerâ
Käldeeh
mute- ↑ Tietoa vedestä - ilmalinja.fi Čujottum 19.6.2021 (suomâkielân)