Väldimeerah láá Eennâmpáálu stuárráámuuh meerah. Maailmist láá kulmâ, nelji tâi vittâ väldimeerâ:

Eennâmpáálu väldimeerah
Meerâ Vijđodâh (km²) (%) Kieŋŋâlvuotâ koskâmiärálávt (m) Čäcirääji (km)
Kuálhismeerâ 168 723 000 (46,4) 3 970 135 663
Atlant väldimeerâ 85 133 000 (23,5) 3 646 111 866
India väldimeerâ 70 560 000 (19,5) 3 741 66 526
Maadâ-Jieŋâmeerâ 21 960 000 (6,1) 3 270 17 968
Tave-Jieŋâmeerâ 15 558 000 (4,3) 1 205 45 389
Ohtsis 361 900 000 (100,0)

Tave-Jieŋâmeerâ já Maadâ-Jieŋâmeerâ iä ain lah luhhum sierâ väldimeerrân. Tave-Jieŋâmeerâ lii onnum Atlant väldimeerâ jotkân já Maadâ-Jieŋâmeerâ lii onnum tuše máddáápiälážin uássin Atlant väldimeerâst, Kuálhismeerâst já India väldimeerâst.

Almoliih tiäđuh

mute

Áárvu mield Eennâmpáálu alne čääci lii ohtsis 1,4 miljard litterid.[1] Tast tuše 3 % lii saivâčääci, já 97 % lii sälttičääci. Meerah peittih-uv 70 % Eennâmpáálu vijđoduvâst. Puoh väldimeerah láá ohtâvuođâst nubijdis.

Meerâi stuárráámuuh čuolmah láá ovdâmerkkân nyeskidem, lijgekuálástemsuvrom.

Käldeeh

mute
  1. Tietoa vedestä - ilmalinja.fi Čujottum 19.6.2021 (suomâkielân)
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâliih artikkâleh: en:Ocean & fi:Valtameri