Meccikaavrâs: Iäruttâs siijđo versioi kooskâst
Poistettu sisältö Lisätty sisältö
Ei muokkausyhteenvetoa |
Ei muokkausyhteenvetoa |
||
Raddalâs 32
==Lavdâm==
Meccikaavrâs juáhhoo neelji vyelišlaajân, moh tiättojeh aldasáid ubâ [[Euroop]]âst já [[Turkki|Turkist]] sehe oosijn [[Ruoššâ|viestâr-Ruošâst]], [[Alda-nuorttâ|Alda-nuortâst]] já [[Kaukasia]]st. Šlaajâ
Koskâ-Euroop meccikavrâsnääli lii suulân 15 miljovn ohtâgâssâd. Šlaajâ lii eellimvuáimálâš [[Almugijkoskâsâš luándusuojâlemlitto|IUCN]] mieldi. [[Italia]]st tiättoo meccikavrâš vyelišlaajâ ''C. c italicus'' lii uhkevuálásâš.
Hiäivulâš pirrâsist meccikaavrâs puáhtá lasaniđ já levâniđ pehtilávt, tondiet ko nuorâ ohtâgâsah šaddeh varriđ meddâl šoddâmkuávluinis rävis kavrâsij reeviirpiäluštâs tiet. Stuárráámus aggâ leevvânmân lii tave kuávlui kossâ cuáŋui. Ko meccikaavrâs lii uces ellee ja tast láá uánihâš jyelgih, jo pelmeetter kasosâš cuáŋui vaaigut tom ravâdâsfinnim. Uánihâš jyelgih räijejeh jotemist cuáŋui oolâ já tondiet tot lii älkkees saalâs piäđoid.
Raddalâs 41
Lii arvâlâddâm, ete meccikaavrâs lii nannaam-Suomâst aaibâs uđđâ šlaajâ, mii ij lah ovdil tiettum kuávlust. Iä tubdâmgin fossil- teikâ tähtikavnumijd teikâ eresgin tuođâštusâid tast, ete šlaajâ ličij tiettum Suomâst ovdâhistorjá ääigi. Lii kuittâg arvâlâddâm, ete meccikaavrâs ličij lamâš valjaas já tehálâš pivdoellee kode itoi historjálâš ääigist, mutâ ličij suvâttum 1500- já 1600-lovoin kolmâ paje ääigi. Teoria lii šoddâm tast, ete meccikaavrâs licij kočodâm noomáin ''[[Tarvas]]'' já täst nomâttâsâst liččii puáttám Tarvas-algâsâš sajenoomah, ovdâmerkkân [[Tarvasjuuhâ]].
Vises tiätu lii tot, ete meccikaavrâs lii tiettum [[Åland]]ist aainâs-uv 1500-lovo aalgâst 1600-lovo aaalgân. Nääli ušom ij lamâš luándulâš váá ištâdem. Vuossâmus mainâšume ääšist lâi kunâgâs [[Kustaa Vaasa]] reeivâst ive 1537. Reeivâst kunâgâs almottij, ete kavrâseh lijjii ohtâ suijâ toos, mondiet sun halidij labdeđ Åland [[Tukholma]] lane vyelnivuotân. Mainâšumeh meccikavrâsijn nuhhii arkkâduvâin 1600-lovo aalgâ maŋa, kuás meccikaavrâs ušom lappui suollust. Meccikaavrâs lii macâttâm Ålandân ištâdmáin 1950- já 1960-lovoin, kuás toho ištâduvvojii ohtsis 41 ohtâgâssâd.
[[Taažâ]]st já [[Ruotâ]]št iälá luánduvárásâš populaatio, mon ovdânääli vajâldij toho jieŋâpaje maŋa [[Tanska]]st, ko enâmij kooskâst lâi talle nannaamohtâvuotâ. Šoŋŋâduv čuáskáttem já lijge-miäcástem keežild taat [[Skandinavia]] nääli kiäppánii koskâääigi maŋa; 1800-lovo aalgâst meccikavrâseh lijjii lappum Taažâst ollásávt já Ruotâst toh ellii tuše Madar-[[Skåne]]st. 1900-lovo aalgâst meccikaavrâs aalgij lavdâđ Suomâ pirâstittee kuávluin sehe Taažâst já Ruotâst ete Tave-[[Eestieennâm|Eestienâmist]] já [[Inkeri]]st. Lii árvuštâllâm, ete šoŋŋâduv čuáskáttem lii vaiguttâm levânâm.
| |||