Tawakkul Karman

jemenlâš toimâtteijee

Tawakkul Abdulsalam Khalid Karman (arabiakielân توكل عبد السلام خالد كرمان‎‎, Tawakkul 'Abd us-Salām Khalid Karmān, motomin Tawakel, Tawakul teikkâ Tawakkol Karman, š. kuovâmáánu 7. peeivi 1979, Shar'ab as-Salam, Taiz eennâmkodde, Jemen) lii jemenlâš toimâtteijee, politikkár já olmoošvuoigâdvuotâpiälušteijee. Ive 2011 sun vuoitij Nobel-ráávhupalhâšume oovtâst Liberia president Ellen Johnson Sirleafáin já liberialâš ráávhuaktivist Leymah Gboweein.[1][2][3]

Tawakkul Karman ive 2019

Eellim

mute

Tawakkul Karman šoodâi kuovâmáánu 7. peeivi 1979 Shar'ab as-Salamist, Taiz eennâmkoddeest, Jemenist. Suu enni lii Anisah Hussein Abdullah Al Aswadi já suu eeči lii äššivyeijee já politikkár Abdulsalam Khalid Karman.[4] Karmanist láá kulmâ viiljâ já kuttâ uábi, om. toimâtteijee já äššivyeijee Safa Karman já tihtâčällee Tariq Karman.

Sun naajâi Mohammed al-Nahmiin. Sunnust láá kulmâ päärni.[4][5]

Škovlim já karrieer

mute

Karman eelij pärnin Jemen kuálmádin stuárráámus kaavpug Taiz alda. Ko suu eeči nomâttui riehtiaašij ministerin president Ali Abdullah Saleh haldâttuvvâst 1990-lovvoost,[4] te peerâ varrij Sanaan. Tobbeen Karman luvâškuođij kavpâšem tieđâ- já teknologiaollâškoovlâst. Ive 1999 sun valmâštui kandidaatin. Tastmaŋa sun sirdâšui Sanaa ollâopâttâhân, kost sun luuvâi staatâtiettuid já valmâštui maisterin.[5]

Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá

mute

Aalmugijkoskâsâš nisonijpeeivi 2005 Karman já čiččâm eres nissoontoimâttijjed vuáđudii Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá -ornijdume, mon ulmen lii ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid,[6] eromâšávt säni-uáivilrijjâvuođâ, já meid demokraatlâš vuoigâdvuođâid.[5] Ornijdume algâalgâlâš nommâ lâi Nissoontoimâtteijeeh rajijttáá, mut sij iä finnim haldâttâsâst toimâlove toin noomáin já sij kolgii molsođ tom háámán Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá ovdil ko haldâttâs mieđâi.[7]

Veikkâ ornijdume finnij toimâlove, tieđettemministeriö ij kuittâg tuhhiittâm ton ucâmuš vuáđudiđ jieijâs radiosajattuv já aavis. Karman ij miettâm taas, tastko suu mielâst Jemen esiväldi hemâdij suu reivâiguin já suáituiguin. Ton lasseen Karman vaađâi tom, et suu ive 2006 vuáđudem uđâssysteem uážuččij rijjâ vuolgâttiđ uđđâsijd tekstâviestáin. Haldâttâs kontrollistij tárkká tággáár uđâsvyevi, veikkâ taas iä lamaš lavâliih vuáđuseh. Ive 2007 haldâttâs lopâttij uđâssysteem.[4]

Palhâšumeh

mute
 
Kooveest čižetpeln: Tawakkul Karman, Leymah GboweeEllen Johnson Sirleaf Nobel-ráávhupalhâšume jyehimtilálâšvuođâst juovlâmáánu 10. peeivi 2011

Ive 2011 sun vuoitij Nobel-ráávhupalhâšume oovtâst Liberia president Ellen Johnson Sirleafáin já liberialâš ráávhuaktivist Leymah Gboweein.[1][2][3] Sun lii vuossâmuš Nobel-palhâšume finnim jemenlâš já nubbe muslimnissoon ive 2003 Nobel-ráávhupalhâšume finnim iranlâš Shirin Ebadi maŋa.[8] Karman vuoitij palhâšume 32-ihásâžžân já návt lâi tassaažân nuorâmus Nobel-ráávhupalhâšume vyeittee.[7]

Käldeeh

mute

  1. 1,0 1,1 The Nobel Peace Prize 2011. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 Lahtinen, Sole. Nobelin rauhanpalkinto kolmelle naiselle. Helsingin Sanomat. 7.10.2011. Čujottum 26.3.2021 (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 Nobelin rauhanpalkinto jaettiin Oslossa. Yle. 10.12.2011. Čujottum 26.3.2021 (suomâkielân)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Filkins, Dexter. After the Uprising. New Yorker Magazine. 4.4.2011. Čujottum 28.3.2021 (eŋgâlâskielân)
  5. 5,0 5,1 5,2 Tawakkol Karman. The Nobel Prize. Čujottum 26.3.2021 (eŋgâlâskielân)
  6. Al-Kibsi, Mohammed. Female Journalists without Borders. Yemen Observer. 12.3.2005. Čujottum 26.3.2021 (eŋgâlâskielân)
  7. 7,0 7,1 Wisz, Kamila. Panel debate with Nobel Peace Prize Laureate. Norges fredsråd. 2011. Čujottum 28.3.2021 (eŋgâlâskielân)
  8. The Nobel Peace Prize 2003. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)

 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâliih artikkâleh: en:Tawakkul Karman & fi:Tawakkul Karman