Taapiir

Tapireh (Tapiridae) hämmejeh kozzâellei kullee njomâtteijeehiäimu. Hiäimun kulá ohtâ suuhâ (Tapirus), já suuvâst láá nelji šlaajâ.

Taapiir Tapiridae (Gray, 1821)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko	Kozzâelleeh Perissodactyla
Hiäimu	Tapireh Tapiridae
Suuhâ	Tapireh Tapirus

Tapireh láá iällám Eennâmpáálust suullân 55 miljovn ihheed. Toh láá hiäppuš já čuárvinjune hyelhih.

Stuárudâh já olgohäämi

Tapirij stuárudâh lii šlaajâst kiddâ, mut táválávt toh láá suullân kyehti meetter kuheh já pyehtih teddiđ 150–300 kg. Tapireh láá Maadâ-Amerik stuárráámus algâaalgâlâš enâmist ellee njomâtteijee. Tapirijn lii sojonjunelágán njune. Tapirijn láá nelji jyelgisuormâ ovdâjuolgijn já kulmâ jyelgisuormâ monnjâjuolgijn. Tapireh eelih 25–30 ive ahasâžžân.

Lavdâm já eellimpiirâs

Tapireh láá nelji šlaajâ, main kulmâ eelih Koskâ- já Maadâ-Amerikist já ohtâ šlaajâ Maadânuorttii-Aasiast.

Majemui iheluuvij ääigi tapirij näälih láá čuuvtij hiäjulum. Tapirij eellimsaje lii kiäppánâm meccituššâdem, eennâmtuálu já ulmuu aassâmkuávlui lasanem tiet. Ton lasseen miäcástem já kuáivuttâhtoimâ láá meiddei vaiguttâm toos, et neelji taapiiršlaajâst kulmâ láá tuođâlávt uhkevuálásiih onnáá peeivi.

Eellimvyevih já lattim

Tapirij lattim sulâstit čuárvinjune lattim, já siämmáánáál ko čuárvinjuunijn tapirijn-uv hajâáiccu já kulo láá pyereh, mut toi uáinu lii uáli hyeni. Tapireh láá ärgis elleeh já lihâdeh iänáážin iho. Tapireh vyejih pyereest já puohčâleh, vâi toh pyehtih puurrâđ čäcišaddoid. Tapireh viestâdeh jieškote-uvlágánij njurgâsijguin.

Raavâd

Tapireh poreh jieškote-uvlágánijd šaddoid, heđâlmijd, oovsijd, loostâid já čäcišaddoid.

Lasanem

Tapirij čuávjum pištá 13–14 mánuppaijeed. Toh uážžuh tuše oovtâ čiivgâ. Čivgâ piso enijnis 12–18 mánuppaijeed.

Šlaajah

Ameriktaapiir (Tapirus terrestris): Taan taapiiršlaajâst lii stuorrâ härji káálust uálgátuáiván. Ameriktaapiir puáhtá šoddâđ 1,8 m kukkosâžžân, já ton tiäddu puáhtá leđe 225 kg. Šlaajâ iälá masa ubâ trooppisâš Maadâ-Amerikist já porá heđâlmijd já eres šaddoid. Ameriktaapiir lii uhkevuálásâš ellee.

Bairdtaapiir (Tapirus bairdii) teikkâ Panamataapiir: Bairdtaapiir puáhtá šoddâđ 1,5 m kukkosâžžân, já ton tiäddu puáhtá leđe 250 kg. Taan tapirist lii ruškis uánihis turkkâ. Šlaajâ lii tuođâlávt uhkevuálásâš. Tot iälá Meksikost já Koskâ-Amerikist já porá heđâlmijd, oovsijd, loostâid já čäcišaddoid.

Väritaapiir (Tapirus pinchaque): Väritaapiir lii ucemus taapiiršlaajâ. Taan tapirist lii kuhes tevkis turkkâ, poksâmijn soksâmeh vuod láá vielgâdeh. Väritaapiir puáhtá šoddâđ 1,8 m kukkosâžžân, já ton tiäddu lii 150–250 kg. Tot iälá Kolumbiast, Ecuadorist já Tave-Perust 2 000–4 000 m aloduvvâst. Väritaapiir porá loostâid, oovsijd já heđâlmijd. Šlaajâ lii tuođâlávt uhkevuálásâš. Nääli lii áárvu mield 2 500 elled (ive 2014).

Indiataapiir (Tapirus indicus) teikkâ Aasiataapiir: Indiataapiir lii stuárráámus taapiiršlaajâin já áinoo, mii iälá Aasiast. Tot puáhtá šoddâđ 1,8 m kukkosâžžân, já ton tiäddu puáhtá leđe 350 kg. Indiataapiir turkkâ lii vielgâd já čappâd. Ton ovdâjyelgih já uáivi sehe monnjâjyelgih láá čappâdeh, roopâ koskâuási vuod lii vielgâd. Šlaajâ iälá Maadâ-Thaienâmist, Maadâ-Myanmarist, Malesiast já Sumatra-suollust Indonesiast. Indiataapiir porá oovsijd, loostâid já maaŋgâlágánijd heđâlmijd. Šlaajâ lii tuođâlávt uhkevuálásâš. Nääli lii áárvu mield 2 500 elled (ive 2014).