Stokkespáálváš
Stokkespáálváš (Apus apus) ađai vyevdispáálváš lii piškooluddijd kullee loddešlaajâ. Tot lii Pohjanmaa eennâmkode lodde.[3]
| Stokkespáálváš Apus apus (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
.jpg) |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | EN (tuođâlávt uhkevuálásâš)[2] |
 |
|
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Caprimulgiformes |
| Hiäimu | Piškoolodeh Apodidae |
| Suuhâ | Apus |
| Šlaajâ | apus |
Stuárudâh já tobdomeerhah
muteStokkespáálváš lii 17–18,5 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 42–54 g. Ton suájákeejij koskâ lii 40–44 cm. Stokkespáálváš lii masa ollásávt tevkis lodde, tuše čuudâ lii vielgâd. Jyelgiruottâsijn láá puuzah, jyelgisuormah láá čapisruškâdeh. Njune lii čappâd.
Stokkespáálváš lii pyereest vuáhádum elimân ááimust. Tot viättá-uv masa ubâ elimis kirden. Lodde kirdá tuáhist korrâ liävttoin (joba 150 km/h) kaavpugij já siijdâi káátui pajalist.[4] Tot puáhtá kirdeđ joba 2,5–3 km aloduvvâst.[5] Stokkespáálváš puurâd, uáđá, norá piervâlmateriaalijd já parâttâl ááimust[4], enâmist vuod tot ij paste väzziđ.[3] Tuše pessimääigi tot siäivu monniđ já läälliđ.
Nomâstis huolâhánnáá stokkespáálváš ij kuulâ eidusijd spálváid, pic piškooluddijd.
Stokkespálváá jienâ lii piškom ”sviir srrii”.[3]
Lavdâm já eellimpiirâs
muteStokkespáálváš iälá aassâmkuávdáin já čuovâdâs meecijn ubâ Suomâst.[3] Tot pessee eromâšávt Maadâ- já Koskâ-Suomâ kaavpugij já eres čuákkipaaihij kuávdáin. Olgosuáluikuávlust já Tuodâr-Laapist tot váilu.[4] Mudoi šlaajâ tiettumkuávlu lii masa ubâ Euroop, Tave-Afrik já stuorrâ uási Aasiast. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 14 000–26 000 paarrâd.[3]
Stokkespáálváš tálvástâl trooppisâš Afrikist. Lodde lii peivivärrejeijee. Čohčâvarrim lii porge-čohčâmáánust já kiđđâvarrim vyesi-kesimáánust.[3]
Lasanem
muteStokkespáálváš ráhtá piervâlis puuzâin, vaddâsijn já eres materiaalijn, maid tot tuápu ááimust. Piervâl lii rahtum rakânâsâi kátturääji vuáguin, muorâi vuovdâin já loddeloováin. Niŋálâs mannee kesimáánust 1–3 mane. Sehe ores já niŋálâs läälliv taid 18–26 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 25–49 peeivi ahasâžžân. Piervâlist viettum äigi lii kiddâ ravâdâs tiileest.[3] Stokkespáálváš pessee táválávt siämmáá saajeest siämmáin kuoimijn ivveest nuubán.[5]
Stokkespálváá suhâjuátkimahe lii 2–3 ive.[4] Stokkespáálváš puáhtá eelliđ viehâ kuhháá. Puárásumos Suomâst kavnum stokkespáálváš lâi 15 ive ahasâš. Euroopist láá kavnum muáddi lode, moh ellii muádlov ahasâžžân.[6]
Raavâd
muteStokkespáálváš porá ááimust ellee eevnijd já tiivrijd. Raavâdpááluin, maid vaanhimeh pyehtiv uđâgáidis, sättih leđe 1 500 uccâ teikkâ 150–200 stuárráb tivred. Páálui tiäddu lii suullân ohtâ grammâ.[3]
Stokkespáálváš máttá velttiđ vyeligistedduid já karveđ taid čuođijd kilomeetterijd, tastko arvekuávluin tiivreh iä kirde. Uđâgááh piergejeh joba oho ravâdâsttáá, mon ääigi toh láá oijâgâsâst.[3][4]
Käldeeh
mute |
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Stokkespáálváš. |
- ↑ IUCN Red List Čujottum 02.10.2022 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Valkama, Jari: Stokkespáálváš – Apus apus Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 2.10.2022. (suomâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Tervapääsky, Apus apus - Linnut - LuontoPortti luontoportti.com. Čujottum 2.10.2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Koskimies, Pertti: Suomen lintuopas, s. 287. 4. riäntus. WSOY, 2018.
- ↑ 5,0 5,1 Minna Pyykön maailma: Ihmeelliset tervapääskyt | Minna Pyykön maailma | Yle Areena – podcastit areena.yle.fi. Čujottum 2.10.2022. (suomâkielân)
- ↑ Elämää ilmassa - ihmeelliset tervapääskyt yle.fi. Čujottum 2.10.2022. (suomâkielân)