Sipaliwini pirrâdâh

Sipaliwini pirrâdâh lii ohtâ Suriname 10 pirrâduvâst. Ive 2012 aalmugrekinistem mield tobbeen assii 37 065 olmožid. Pirrâduv vijđodâh lii 130 567 km², já ässeesaahâdvuotâ lii 0,28 ässed/km² (2012). Sipaliwini pirrâdâh lii vijđoduv mield Suriname stuárráámus pirrâdâh.

Sipaliwini pirrâdâh
Staatâ Suriname
Uáivikaavpug ij lah
Vijđodâh 130 567 km²
Ässeeloho 37 065 (2012)
Ässeesaahâdvuotâ 0,28 ässed/km²
Äigi UTC-3

Sipaliwini pirrâduv naabureh láá nuorttân Ranska Guayana, mäddin Brasilia, uárjin Guyana sehe tavveen Nickerie, Coronie, Saramacca, Para, BrokopondoMarowijne pirrâduvah.

Sipaliwini pirrâduvâst ij lah uáivikaavpug. Tom haaldâš njuolgist Paramaribo.

Vyelipirrâduvah mute

Sipaliwini pirrâdâh lii juohhum 7 vyelipirrâdâhân:

Čohčâmáánu 11. peeivi 2019[1] uđđâ vyelipirrâdâh šoodâi Tapanahony vyelipirrâduvâst. Uđđâ pirrâduv nommâ lii Pamacca. Pamacca vyelipirrâdâh lii Tapanahony taveoosijn, já tobbeen áásá Paramacca aalmug.[2]

Siijdah mute

Sipaliwini pirrâduvâst láá ohtsis 156 sijdâd:[3]

Puoh siijdah eereeb Stoelmanseiland, Villa Brazil já Antonio do Brinco láá hiäimuaalmugij siijdah.

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

  1. Paamaka en Ndyuka leggen grens vast regionaldevelopment.gov.sr. Čujottum 6.5.2022.
  2. Suriname: Suriname - Paramaribo suriname.nu. Čujottum 6.5.2022. (hollandkielân)
  3. STRUCTUUR ANALYSE DISTRICTEN 2009-2013 planningofficesuriname.com. Čujottum 6.5.2022. (hollandkielân)
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: en:Sipaliwini District