Sämicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá cissái hiäimun já varbusluudij lahkon.

Sämicissááš
Poecile cinctus
(Boddaert, 1783)
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst NT (čalmeestoonnum)[1]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Varbuslodeh Passeriformes
Vyelilahko Passeri
Hiäimu Cissááh Paridae
Suuhâ Vyevdicissááh Poecile
Šlaajâ cinctus
Sämicissáá maneh

Stuárudâh já tobdomeerhah

mute

Sämicissááš lii 12,5–14 cm kukke já tiäddá 11–14 g. Tot sulâstit vyevdicissáá, mut sämicissááš lii ruškâd já vyevdicissááš vielgâd. Sämicissáá uáivi lii tevkisruškâd, naamar čappâd já čeve vielgâd. Čuávji sehe selgi láá ruškâdeh já suájáh sehe poođâš ránáseh.[2]

Sämicissáá koččomjienâ lii vyevdicissáálágán "tsi-tsi-tshää-tshää". Laavlâ lii šurijdeijee já paimâtteijee "tsi-yrr tsi-yrr..." sehe oovtâkiärdánis "tse-tse-tse..."

Puárásumos syemmilâš riegistum sämicissááš lii lamaš 9 ihheed já 4 peeivi puáris. Tot lii meid Euroop puárásumos sämicissááš.

Lavdâm já eellimpiirâs

mute

Sämicissááš iälá puáris kuácceevuovdijn Fennoskandiast, RuošâstAlaskast. Suomâst sämicissááš pessee Tave-Suomâ kuácceevuovdijn. Parâmeeri lii suulân 40 000. Sämicissááš lii päikkilodde, mut nuorâ ohtâgâsah sättih varriđ Maadâ-Suomân.

Sämicissáá eellimpirâsin láá siähálâsvyevdih já kuácceevyevdih, meid laajišvyevdih. Sämicissáá revirist kolgâččii leđe suárvih teikkâ vuággumuorah, mut tot puáhtá peessiđ meid nuorâ vuovdijn, jis tobbeen láá loddevuovdah. Sämicissáá reeviir lii táválávt suulân neljihâškilomeetter.

Lasanem

mute

Niŋálâs ráhtá piervâl puáris čäšnivuágun teikkâ loddevuovdân. Tot sáttá kuásnii jieš rähtiđ vuágu. Niŋálâs mannee vyesimáánust koskâmiärálávt 7,4 manneed já láálá taid kyehti oho. Kuábbááh-uv vaanhimeh tipšoh uđâgáid. Toh vyelgih peesist kuulmâ oho ahasâžžân.

Raavâd

mute

Sämicissááš porá enâmustáá čielgitävtittemes elleid. Algâkeesist tot lii táválávt ucâmin enâmist ovdâmerkkân evnijd. Keessiv tot sirdâšuvá muoráid puurrâđ kiivsâid. Čohčuv já tälviv tot porá muorjijd já loddelyevdi siemânijd já vuojâ.

Fáádást eres soojijn

mute

Käldeeh

mute
  1. Valkama, Jari: Sämicissááš – Poecile cinctus Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  2. luontoportti.fi - lapintiainen (suomâkielân)
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Lapintiainen