Paaccâhčäšni (Dendrocopos major) lii čaašnij hiäimun kullee lodde. Tot lii Suomâ almosumos čäšnišlaajâ.

Paaccâhčäšni
Dendrocopos major
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2][3]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Čäšnilodeh Piciformes
Hiäimu Čääšnih Picidae
Suuhâ Paaccâhčääšnih Dendrocopos
Šlaajâ major

Stuárudâh já tobdomeerhah mute

Paaccâhčäšni lii čapisvielgis, 23–26 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 70–105 g. Ton pottâš vyelipeeli lii ruopsâd, mudoi čuávjipeeli lii kuovgâd. Orráás niske já nuorâ lode uáivičokke láá ruopsâdeh, niŋálâs uáivi lii ollásávt čappâd. Paaccâhčääšni jienâ lii jienniis "kjik" já tot meid rummut muorâid.[4]

 
Paaccâhčääšni lavdâm

Lavdâm já eellimpiirâs mute

Paaccâhčäšni iälá Euroopist, AasiastTave-Afrikist.[5] Suomâst tot iälá puohlágán vuovdijn, mut mákkoo pyeremusávt čuovâdis vuovdijn. Eresnáál ko iänááš čääšnih, paaccâhčäšni ij veltihánnáá taarbâš puuhijd já piergee tondiet meid nuorâ vuovdijn. Paaccâhčäšni kiävttá tälviv kuácceemuorâi paaccâhij siemânijd ravâdâssân, ige tondiet iälá ordârääji paajaabeln. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 300 000–700 000 paarrâd.[6] Paaccâhčäšni lii päikkilodde, mut motomin tot vaajâld čohčâkeesi já čohčuv.[4]

Lasanem mute

Paaccâhčäšni mannee vyesimáánust 4–7 manneed. Niŋálâs já ores läälih moonijd 10–12 peivid. Uđâgááh kirdeleh 20–25 peeivi ahasâžžân.[4]

Raavâd mute

Paaccâhčäšni porá tiivrijd já motomin luudij moonijd tâi uđâgáid. Tälviv tot porá paaccâhij siemânijd já iälá meid loddeluovdijn.[4]

Kovegalleria mute

Käldeeh mute

  1. IUCN Red List Čujottum 19.11.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. Valkama, Jari: Paaccâhčäšni – Dendrocopos major Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  3. BirdLife Suomi Čujottum 19.11.2021 (eŋgâlâskielân)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Luontoportti.fi Čujottum 19.11.2021 (suomâkielân)
  5. Britannica Čujottum 19.11.2021 (eŋgâlâskielân)
  6. Suomen lintuatlas Čujottum 19.11.2021 (suomâkielân)