Martin Luther King Jr.

Martin Luther King Jr. (15. uđđâivemáánu 1929 Atlanta, Georgia, Ovtâstum staatah – 4. cuáŋuimáánu 1968 Memphis, Tennessee, Ovtâstum staatah) lâi ovtâstumstaatâlâš baptistpappâ já aalmuglâšriehtiaktivist. Sun finnij Nobel-ráávhupalhâšume ive 1964.

Martin Luther King Jr. ive 1964

Martin Luther King lâi kuávdáš roolâst Ovtâstum staatâi aalmuglâšriehtilihâstâsâst já poorgâi 1950- já 1960-lovoin eromâšávt maadâstaatâi čappâdij aalmuglâšrievtij tubdâstem pyerrin. Sun kannattij viehâväldittes aalmugjeessân tottâlmettumvuođâ. King šoddâm kunnen ive kuálmád vuossargâ, Martin Luther King peivi, lii almolâš rijjâpeivi Ovtâstum staatâin.

Tuávááš

King šoodâi Atlantast, Georgia uásistaatâst Michael King Juniorin. Suu vaanhimeh láin Martin Luther King Sr. (š. Michael King) já Alberta Williams King. Suu eeči lâi meid pappâ, kii molsoi jieijâs já kaandâs noomâid Martin Luther kunnen ive 1934. King valmâštui ive 1948 Morehouse Collegest sosiologia kandidaatin. Ive 1951 sun valmâštui teologia kandidaatin Crozer teologisii seminaarist. Martin Luther King Sr. nomâttij King Dexter Avenue baptistkirho pappân Montgomeryst, Alabamast ive 1954. Teologia tuáhtárin King valmâštui kesimáánu 5. peeivi 1955 Boston ollâopâttuvvâst. King naajâi ive 1953 Coretta Scottáin Marionist, Alabamast. Sunnui šoddii nelji párnáá: Yolanda Denise (š. 1955), Martin Luther III (š. 1957), Dexter Scott (š. 1961) já Bernice Albertine (š. 1963).

Aalmuglâšriehtitoimâ

King jođettij ive 1955 Montgomery bussiboikot, mii aalgij, ko Rosa Parks ij luovâttâm čokkámsaje vielgis almai já rikoi návt Jim Crow -laavâ. Boikot piištij 381 peivid. Skammâmáánu 13. peeivi 1956 Ovtâstum staatâi alemus riehti pahudij, ete näliolgoštem buusijn lâi Ovtâstum staatâi vuáđulaavâ vuástásâš. Kampanja maŋa King vuáđudij ive 1957 Southern Christian Leadership Conference (SCLC), mon sun jođettij elimis loopâ räi. King nuávdittij viehâväldittes aalmugjeessân tottâlmettumvuođâ SCLC ornim mielâčáittusijn. Aalmuglâšlihâstâs lâi 1960-lovo aalgâ merhâšitteemus pooliitlâš lihâstâs.

Ive 1963 kiđđuv King uásálistij aalmuglâšriehtilihâstâs tooimân Alabama Birminghamist, kost čappâdeh irâttii uástiđ máállás vielgâdij raavâdviäsuin kaavpug kuávdáást. Ton lasseen mielâčáittuseh uárnejuvvojii. Maaŋgah mielâčäitteeh tolliittuvvojii, sii juávhust meid King kaartâi sierriittâsân já čaalij tobbeen reeivâ Letter from Birmingham Jail, mii levânij suu kannatteijei kooskâst já almostui maŋeláá. Birmingham kaavpug ovdâsteijeeh lopedii kieldiđ näliolgoštem kaavpug tooimâin já tuárjuđ čappâdij pargolâšvuođâ kaavpugist. Porgemáánust 1963 King toolâi tobdos I Have a Dream -säärni Lincoln muštomeerhâ kulen Washingtonist mielâčáittus uásálisteid. Vijđáht King ornim mielâčáittusij áánsust Ovtâstum staatâi laahân lasettui aalmuglâšriehtilaahâ (Civil Rights Act of 1964) ive 1964 já jienâstemvuoigâdvuotâlaahâ (Voting Rights Act) ive 1965.

Cuáŋuimáánust 1967 King toolâi New York Riverside-kirhoost Beyond Vietnam -säärni, mast sun vuástálistij julgâlávt Vietnam suáđi. Majemuu eellimive ääigi King vuájui eromâšávt kievhivuotân já puátuiäroid. Sun lâi fáárust sundáttâlmin SCLC Kievhij kampanja, mut jaamij ovdil kampanja olášum.

Morhe

King morhedui uáiván päčimáin cuáŋuimáánu 4. peeivi 1968 mooteel Lorraine luptâstuvvâst Memphisist, Tennesseest. James Earl Ray tolliittui tavvoost Lontoost kulmâ mánuppaje maŋeláá. Ray tubdâstij já tyemmejui 99 ihán faŋgâlân. Maŋeláá Ray kiäsádâđâi tubdâstâsâst já irâttij elimis loopâ räi uážžuđ uđđâ riehtijotteem. Ray jaamij faŋgâlist 70-ihásâžžân cuáŋuimáánu 23. peeivi 1998.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Martin Luther King Jr..