Kri-kri
Kri-kri (meiddei kreetâlâš vildâkaiccâ[1]) (Capra aegagrus creticus) lii uhkevuálásâš[1] já härvinâš vildâkaaicâ (Capra aegagrus) vyelišlaajâ, mii tiättoo Kreika Kreeta suollust já muádi ucceeb suollust ton paaldâst. Tot lii meiddei máhđulâš, ete näälih láá puáttám vildáskâm lojekaaicâin. Oskomusâi mield kri-kri puohtui Kreetan minolij fáárust.
| Kri-kri Capra aegagrus creticus (Schinz, 1838) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | CR (uhkevuálásâš)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Kyeppirelleeh Artiodactyla |
| Vyelilahko | Smieretteijeeh Ruminantia |
| Hiäimu | Vuovdâčorvâgeh Bovidae |
| Vyelihiäimu | Kaiccâelleeh Caprinae |
| Suuhâ | Capra |
| Šlaajâ | Kaiccâ aegagrus |
| Vyelišlaajâ | creticus |
Taksonomia mute
Kri-kri lii onnum vildâkaaicâ (C. aegagrus) vyelišlaaijân. Maŋeláá rahtum molekulaarisij analyysij vuáđuld sáttá leđe, ete nääli lii kuittâg puáttám vildáskâm lojekaaicâin (C. hircus). Näälih láá meid siähánâm ton maŋa lojekaicâiguin. Kri-kri lii juohhum motomijn ohtâvuođâin kuulmâ šlaajân: cretica, pictus já dorcas.[2]
Stuárudâh já olgohäämi mute
Oráseh láá stuárráábeh ko niŋálâsah. Oráseh teddih 26–42 kg, já toi sevealodâh lii 60 cm. Niŋálâsâi sevealodâh vist lii 45 cm. Kuohtui roppâ lii suullân 90 cm kukke. Niŋálâsâi tuurhâ ivne lii ruškâd. Oráseh láá ruškâdeh keessiv já ránáseh tälviv. Orásijn láá meiddei čapis soksâmeh seelgist, ertpeelijn, ärdest já juolgij ovdâuásist. Orásij muáđuh láá čappâdeh, já tain lii čapis siämu. Niŋálâsâin ij lah siämu, já muáđuin tain lii säärgis, mii jotá čoolmijn njune räi. Roopâ vyelipeeli já juolgij monnjâuási láá vielgâdeh. Niŋálâsâin já orásijn láá čuárvih, moh láá niŋálâsâst ucebeh. Čoorvij kukkodâh lii orásist 90 cm já niŋálâsâst 33 cm.[2] Kri-kri čuárvih láá tävgilágáneh.[1]
Kri-kri sulâstit eenâb vildâkaaicâ ko lojekaaicâ. Kri-kri lii kuittâg ucceeb ko vildâkaiccâ já mottoom verd ivnáb.[2]
Tiettum já eellimpiirâs mute
Kri-kri tiättoo tuš Kreeikan kullee Kreeta suollust sehe muádi asâmettum uccâ suollust ton oovdâst, om. Iraklion oovdâst leijee Díast já Néa Kydonía oovdâst leijee Ágioi Theódoroist. Nannaam-Kreetast kri-kri iälust ruáttáás Lefká Óri váráduvvâst, já tot kuátu tuš iho, mon suujâst kri-kri uáinoo harvii luándust. Ovdâmerkkân Lefká Óri váráduvvâst leijee Samariá äävžist iälustii 2000-lovo aalgâst suullân 300 kri-krid, mutâ tobbeen-uv šlaajâ lii oinum uáli jo harvii.[1]
Eellimvyevih mute
Kri-krih táválávt joteh uccâ juávhuin, moid kuleh 2–5 ohtâgâs. Stuárráábáid čurruid pyehtih kuullâđ joba 34 ohtâgâssâd. Rävis oráseh joteh távjá ohtuu. Ravâdin kri-krih kevttih šadoi veerdid já versoid, sinoid sehe muorâi já miestui loostâid. Toh poreh táválávt iđedist já ehidist. Loppâpeeivi toh viettejeh juovâi já kuovđâšmij syejeest.[2]
Lasanem mute
Kri-krih lasaneh roovvâdmáánu já skammâmáánu kooskâst. Niŋálâs kuáddá oovtâ čiivgâ häävild, já čuávjum pištá 148–160 peivid. Enni njoomât 6 mánuppaje. Niŋálâsah láá suhâjuátkimavveest 2–2,5 ive ahasâžžân já oráseh 1,5–3 ive ahasâžžân.[2]
Uhkeh, suojâlem já olmooš mute
Minolâš kulttuur taiđust kri-kri lâi pivnohis teema.[1] Nääli ij lah onnum Kreeta endeemlâš šlaaijân. Tot puohtui suollui máhđulávt minolij fáárust.[2] Šlaajâ lâi miäcástum masa suhâjämimân, já tááláá ääigi tot lii Kreeta härvinumos ellee.[1] Vala ive 1960 šlaajâ nääli lâi váhá vuálá 200 ohtâgâssâd. Taan ääigi toh láá vissâ vuálá 2 000. Nääli uhken lii ruossâlistem lojekaicâiguin.[2]
Fáádást eres soojijn mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kri-kri.
Käldeeh mute
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Hanna, Nick: Globetrotter Travel Guide Crete. Köln, Saksa: Könemann Verlagsgesellschaft mbH, 2000.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 José R. Castelló: Bovids of the World : Antelopes, Gazelles, Cattle, Goats, Sheep, and Relatives, s. 352–353. Princeton University Press, 2016.
