Taat artikkâl muštâl meekaanlâš korâsvuođâst. Čääsi korâsvuotâ meerhâš tiätu saaltij mere.

Korâsvuotâ lii materiaalij meekaanlâš jiešvuotâ, mii meerhâš materiaal ääpi vuástálistiđ hämimolsom ađai sargâsem, kohhum já čuoppâm. Siämmáánáál miäruštâlloo meiddei nanosvuotâ, mii almoot tom, mon stuorrâ vyeimi materiaal killáá. Korâsvuođâ mittedeh maaŋgâi jieškote-uvlágán vuovijguin, main tehálumoseh láá Rockwell-korâsvuotâ, Brinell-korâsvuotâ, Vickers-korâsvuotâ já Mohs korâsvuotâ. Korrâsumos luándust kávnojeijee aamnâs lii tiimaant, mutâ lii máhđulâš valmâštiđ vala korrâsub borioksidijd synteetlávt.

Meetaalsiähusij korâsvuotân vaigutteh maaŋgah ääših, tegu:

  • siävusamnâseh
  • redusistem, ađai tot, mon ennuv siävus lii hämmejum rekristallisaatio maŋa
  • tot, mon ennuv amnâs láá hammim ollâ liegâsvuođâst
  • lii-uv pitá olgooš mahtnii muttum

Korâsvuođâ mittedem ij addel tärhis puáttus, peic puátusijd kalga kietâdâllâđ statistiiklávt. Siämmáánáál korâsvuođâ áárvuid ij kolgâččii almottiđ liijkás tárkká.

Jieškote-uvlágán korâsvuotâciäkkáduvâi tulkkuumân láá ráhtám tavlustuvâid, mutâ taid kalga kevttiđ várugávt. Lii aaibâs máhđulâš já joba viehâ vises, ete tulkkuumist šadda 10 % feilâ.

Mohs korâsvuotâ

mute

Mohs korâsvuotâ lii oovtâkiärdánis vyehi luokittâllâđ mineraalijd, já tot lii lamaš aanoost jo ive 1822 rääjist. Ciäkkádâhân kuleh love mineraalid, moid láá adelâm numerijd 1–10. Korrâsub mineraal, ađai ciäkkáduvâst paajeeb, puáhtá kyerdiđ timásub. Ciäkkáduv kooskah iä lah täsiveh já lii vaigâd miäruštâllâđ taggaar amnâs korâsvuođâ, mii páácá numerij kooskân.

Tai jieškote-uvlágán mineraalijguin kyerdih tom amnâs, mii lii tutkâmnáálá, já nuuvt lii máhđulâš verdidiđ toi korâsvuođâ.

Tiimaant 10
Kooruund 9
Toopaas 8
Kvartsâ 7
Eennâmlaigos 6
Apatiit 5
Fluoriit 4
Kalsiit 3
Kipsâ 2
Talkki 1

Koozâ korâsvuotâ lii nyevt 2,5 (tot kuárdá kiipsâ) já niijbe tere korâsvuotâ 5,5.

Käldeeh

mute
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Kovuus