Jesi

Jesi lii kaavpug Koskâ-Italiast, Marche kuávlust, suulân 20 km keččin Adriameerâ riddoost. Kaavpugist láá ässeeh suulân 40 000. Ton vijđodâh lii 108,90 km², já alodâh 97 m. Jesi naaburkieldah láá Agugliano, Camerata Picena, Castelbellino, Chiaravalle, Cingoli, Filottrano, Maiolati Spontini, Monsano, Monte Roberto, Monte San Vito, Polverigi, San Marcello, San Paolo di Jesi, Santa Maria Nuova já Staffolo.

Jesi
Staatâ	Italia
Kuávlu	Marche
Eennâmkodde	Ancona
Vijđodâh	108,90 km²
Alodâh	97 m
Ässeeloho	39 996 (30.11.2019)
Ässeesaahâdvuotâ	373,63 ässed/km²
Äigi	UTC+1
– kesiäigi	UTC+2
Postânummeer	60035
Sundenummeer	0731

Jesi kuávlu lii peeggâlm viini puovtâdâsâst. Tobbeen puovtâdeh eromâšávt Verdicchio nommâsii vielgisviini, mut meiddei motomijd ruopsisviinijd tegu Lacrima di Morro d’Alba. Čohčuv Jesist já ton pirrâsist leijee siijdâin láá ennuv viinijuhleh, main ulmuuh poreh njaalgâ purrâmâš, juheh viini já tánssájeh.

Historjá

Jesist lii tuođâi kuhes historjá. Jesi vuáđudui ive 768 oKr., ađai masa 2 800 ihheed tassaaš, já lâi Rooma vääldi vyelni ivveest 295 oKr. ihán 476 mKr. Tastmaŋa aalgij vaigâdis paje, mon ääigi maaŋgah aalmugeh Koskâ- já Nuorttâ-Euroopist väldidii já tuššâdii kaavpug. Ive 773 Frankkilij väldikodde väldidij Jesi já ton kuávlu. Frankkilij väldi piištij ive 999 räi, ko Paavi staatâ oostij kaavpug. Ive 1130 Jesist šoodâi jiečânâs kieldâ, já kaavpug pisoi jiečânâssân paijeel 300 ihheed. Talle ive 1447 Paavi staatâ väldidij Jesi uđđâsist já haldâšij tom ive 1861 räi, ko Italia šoodâi. Onnáá peeivi Jesi kulá Marche kuávlust leijee Ancona-eennâmkoodán.

Viehâdâh

Ässeeloho

Käldee: Italia statistiikkuávdáš

Siijdah

Castelrosino, Mazzangrugno, Piandelmedico, Santa Lucia, Tabano já Verziere.

Uáinámušah

Jesist lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh kaavpuguásih. Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza Federico II". Kaavpug kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "San Pietro Apostolo" -kirkko já "Santuario delle Grazie" -kirkko.

• 
  Piazza Federico II
• 
  San Pietro Apostolo
• 
  Santuario delle Grazie
• 
  San Pietro Martire
• 
  San Floriano
• 
  Adorazione
• 
  Arco Clementino
• 
  Kaavpugtáálu
• 
  Palazzo della Signoria

Jesist lii meiddei 1300-lovvoost huksejum muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi já ton alne láá motomeh aassâmviäsuh, main ääsih ulmuuh.

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Valastâllâm

Jesist lii pegâlmâs miähástâllâmškovlâ, mon miähástilleeh láá vuáittám ohtsis 23 mitalid Olympialijn: 14 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. Ive 2004 uárnejum Olympialijn kyehti Jesist meddâl leijee nissoon (Valentina Vezzali já Giovanna Trillini) peesáin finaalin já vuoittijn sehe kollemiitaal já silbâmiitaal.

Šoŋŋâdâh

Keessiv lii ain kume Jesist. Lii távjá paijeel +35 cekkid já motomin joba paijeel +40 cekkid. Ulâttâs lii +43 cekkid. Tälviv puáhtá myettiđ ennuv. Ennuv muotâ lâi ovdâmerkkân juovlâmáánust 1996 (paijeel 50 cm), uđđâivemáánust 2005 (paijeel 50 cm) já kuovâmáánust 2012 (masa 1 meetter). Puurgah iä kuittâggin tábáhtuu jyehi ive. Šoŋŋâdâhnubástus keežild onnáá peeivi täälvih láá merhâšitteht pivvâluboh ko moonnâmääigist, já motomeh täälvih láá ollásávt muottuuttemeh.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Jesi.

• Jesi kaavpug virgáliih nettisiijđoh (italiakielân)