Jeggiluátku

Jeggiluátku
Asio flammeus
(Pontoppidan, 1763)
A Piercing Gaze (13695320485).jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2][3]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Oppuulodeh Strigiformes
Čerdâ Oppuuh Strigidae
Suuhâ Čuárvioppuuh Asio
Šlaajâ flammeus

Jeggiluátku ađai jeggioppuu (Asio flammeus) lii oppuuluudij laahkon kullee loddešlaajâ.

Stuárudâh já tobdomeerhahMute

Jeggiluátku lii 33–40 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 200–390 g. Suájákeejij koskâ lii 95–105 cm. Jeggiluátku pyeremus tobdomerkkâ láá čapis čalmepirrâseh. Selgipeeli lii ruškiskirjáá já radde lii vielgâd já sárgáá. Jeggiluátku lii váhá stuárráb já kuovgâdub ko siämmáásullâsâš čuárvioppuu. Jeggiluátku čalmeh láá fiskâdeh, já čuárvioppuu čalmeh vuod láá oranseh. Jeggiluátkust iä meidgin lah kuhes peljitiepih tego čuárvioppust. Eresnáál ko iänááš oppuuh, jeggiluátku lii peiviaktiivlâš. Ton kiihâmjienâ lii lievlâkessee sulâstittee pulijdem.[4]

Lavdâm já eellimpiirâsMute

Jeggiluátku iälá Maadâ-Tave-Amerikâst, EuroopâstAasiast. Suomâst tot lii almolumos Poođâenâmist, mut pessee jeegijn já piälduin ubâ enâmist.[5] Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 2 000–10 000 paarrâd, já tot mulsâšud ihásávt säplignääli mield. Jeggiluátku tálvástâl Maadâ- já Koskâ-Euroopâst. Čohčâvarrim lii porge-skammâmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-cuáŋuimáánust. Motomeh lodeh meid pääcih tálvástâllâđ Suomân.[4]

 
Jeggiluáđhu maneh

LasanemMute

Niŋálâs mannee cuáŋui-vyesimáánust 3–11 manneed já láálá taid 24–30 peivid. Uđâgááh kirdeleh 24–27 peeivi ahasâžžân.[4]

RaavâdMute

Jeggiluátku porá uccâ njomâtteijeid.[4]

KäldeehMute

  1. IUCN Red List Čujottum 10.10.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. Jari Valkama: Jeggiluátku – Asio flammeus Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  3. BirdLife Suomi Čujottum 10.10.2021 (suomâkielân)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Luontoportti Čujottum 10.10.2021 (suomâkielân)
  5. Suomen lintuatlas Čujottum 10.10.2021 (suomâkielân)