Jeggiluátku

Jeggiluátku ađai jeggioppuu (Asio flammeus) lii oppuuluudij laahkon kullee loddešlaajâ.

Jeggiluátku Asio flammeus (Pontoppidan, 1763)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Lodeh Aves
Lahko	Oppuulodeh Strigiformes
Hiäimu	Oppuuh Strigidae
Suuhâ	Čuárvioppuuh Asio
Šlaajâ	flammeus

Stuárudâh já tobdomeerhah

Jeggiluátku lii 33–40 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 200–390 g. Suájákeejij koskâ lii 95–105 cm. Jeggiluátku pyeremus tobdomerkkâ láá čapis čalmepirrâseh. Selgipeeli lii ruškiskirjáá já radde lii vielgâd já sárgáá. Jeggiluátku lii váhá stuárráb já kuovgâdub ko siämmáásullâsâš čuárvioppuu. Jeggiluátku čalmeh láá fiskâdeh, já čuárvioppuu čalmeh vuod láá oranseh. Jeggiluátkust iä meidgin lah kuhes peljitiepih tego čuárvioppust. Eresnáál ko iänááš oppuuh, jeggiluátku lii peiviaktiivlâš. Ton kiihâmjienâ lii lievlâkessee sulâstittee pulijdem.

Lavdâm já eellimpiirâs

Jeggiluátku iälá Maadâ- já Tave-Amerikist, Euroopist já Aasiast. Suomâst tot lii almolumos Poođâenâmist, mut pessee jeegijn já piälduin ubâ enâmist. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 2 000–10 000 paarrâd, já tot mulsâšud ihásávt säplignääli mield. Jeggiluátku tálvástâl Maadâ- já Koskâ-Euroopist. Čohčâvarrim lii porge-skammâmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-cuáŋuimáánust. Motomeh lodeh meid pääcih tálvástâllâđ Suomân.

Jeggiluáđhu maneh

Lasanem

Niŋálâs mannee cuáŋui-vyesimáánust 3–11 manneed já láálá taid 24–30 peivid. Uđâgááh kirdeleh 24–27 peeivi ahasâžžân.

Raavâd

Jeggiluátku porá uccâ njomâtteijeid.