Hjalmar Mellin

syemmilâš matematikkár
Hjalmar Mellin
Persovntiäđuh
Šoddâm kesimáánu 19. peeivi 1854
Tyrnävä, Suomâ
Jáámmám cuáŋuimáánu 5. peeivi 1933 (78-ihásâžžân)
Helsig, Suomâ
Škovliittâs já karrieer
Náguspargo stivrejeijee(h) Gösta Mittag-Leffler
Uáppee(h) Ernst Lindelöf
Tutkâmušsyergi matematiik

Robert Hjalmar Mellin (19. kesimáánu 1854 Tyrnävä, Suomâ5. cuáŋuimáánu 1933 Helsig, Suomâ) lâi syemmilâš matematikkár.

Eellim

mute

Robert Hjalmar Mellin šoodâi kesimáánu 19. peeivi 1854 Tyrnäväst, Suomâst. Suu eeči lâi kappalâš Robert Mellin, já suu enni lâi Sofia Augusta Thérmen.

Sun lâi naaijâm kuohtii. Vuossâmuš kálgu lâi Hilda Koskinen (j. 1909), já nubbe kálgu ive 1917 rääjist lâi Hilda Maria Sofia Peltola (j. 1927). Vuossâmuu näimilito ääigi šoddii nelji párnáá.

Pargo

mute

Mellin valmâštui filosofia kandidaatin ive 1880 já filosofia lisensiaatin ive 1882. Suu náguskirje kieđâvušâi algebrallijd funktioid.[1]

Mellin luuvâi Helsig ollâopâttuvâst sehe maŋeláá meid BerlinistTukholmast. Berlinist suu máttáátteijen láin Karl WeierstrassLeopold Kronecker. Sust šoodâi Helsig ollâopâttuv matematiik dooseent ive 1884, já siämmáá ive sust šoodâi meid Polyteknisii opâttuv pajemáttáátteijee. Opâttuv jođetteijen sun tooimâi iivij 19041908. Mellinist šoodâi professor ive 1897. Tastmaŋa ko opâttuvâst šoodâi Teknisâs ollâopâttâh, sun tooimâi tobbeen kuhháá matematiik professorin, ivveest 1908 ain ive 1926 räi.

Mellin tobdeh Mellin nubástusâst, mii lii Laplace nubástus tijpâlâš integraalnubástus. Sun almostitij iivij 18811933 ohtsis 45 tyeijid. Majebij iivij Mellin tuuđhâi kriittisávt Albert Einstein teoriaid, já sun almostitij muáddi tieđâlii artikkâl toi vuástá. Ton lasseen Mellin irâttij meid rähtiđ jieijâs, eetter jiešvuođáid vuáđuduvvee maailmkove.

Palhâšumeh

mute

Ive 1897 Mellin finnij Suomâ Tieđâseervi palhâšume já ive 1927 Kordelin siättus kunneepalhâšume.

Kirjálâšvuotâ

mute
  • Heikinheimo, Ilmari: Suomen elämäkerrasto, s. 511. Helsig: Werner Söderström Osakeyhtiö, 1955. (suomâkielân)

Fáádást eres soojijn

mute

Käldeeh

mute
  1. Mellin, Hjalmar: De algebraiska funktionerna af en oberoende variabel (PDF) Náguskirje. 19.11.1881. Čujottum 18.1.2022. (ruotâkielân)
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Hjalmar Mellin