Anarâškielâ tivvoomohjelm

Anarâškielâ tivvoomohjelm lii Giellatekno huksim ohjelm, mii tivo sänifeeilâid. Tivvoomohjelm tuáimá nuuvt, et tot tuhhit puoh anarâškielâ morfologisii analysaattorist leijee saanijd já hilgo tagarijd saanijd, moh iä lah analysaattorist. Ko tivvoomohjelm kávná feeilâ, te tot fáálá vittâ iävtuttâs, maggaar olmâ čäällimhäämi puávtáččij leđe.

Tivvoomohjelm tivo tuše čäällimfeeilâid, ađai tagarijd feeilâid, mast sääni čäällimhäämi lii noormâ vuástásâš. Čäällimfeeilâi juávkun kuleh meiddei časkemfeeilah, moh šaddeh ko čällee čáálá vahâgist mottoom sääni eresnáál ko lâi áigum.

Tivvoomohjelm ij tivo nuuvt kočodum sänifeeilâid já syntaksfeeilâid. Sänifeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko sääni lii kielâ ráhtus vuástásâš tâi eres kielâkevtteeh iä tuubdâ tom. Syntaksfeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko čällee ij haaldâš kielâ syntaks. Syntaksfeeilah láá táváliih talle ko suomâkielâ interferens vaaikut čällee kielân (om. nominatiivobjekt teikkâ partitiivsubjekt keežild).

Čäällimfeeilâid puáhtá jyehiđ kyevti váldujuávkun: feiláid, moh pyevtitteh ij-tuođâlii sääni já feiláid, moh pyevtitteh tuođâlii sääni. Ij-tuođâliih säänih iä lah säänih. Tuođâliih säänih láá säänih, mut feilâ šadda puástu ohtâvuođâ keežild. Tivvoomohjelm hilgo tuše ij-tuođâlijd saanijd.

Ij-tuođâliih feeilah láá ovdâmerkkân: sujâttemfeeilah, sänirähtimfeeilah, fonologiliih feeilah, puállupevdifeeilah já časkemfeeilah. Motomin sáttá leđe vaigâd tiettiđ, mon juávkun mottoom feilâ kulá. Ovdâmerkkân lii-uv “uázzuv” časkemfeilâ, puállupevdifeilâ teikkâ fonologisâš feilâ? Puoh kulmâ muulsâiävtu láá máhđuliih.

Jyehi sänihäämi lii tivvoomohjelm mield jo-uv čallum puástud (“positiivlâš”) teikâ olmânáál (“negatiivlâš”). Ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum puástud, sääni lii tuotâ positiivlâš, já ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum olmânáál, sääni lii epituotâ positiivlâš. Epituotâ negatiivlâš lii čäällimfeilâ, mon ohjelm ij lah kavnâm.

Tieđâlii artikkâl[1] várás láá analysistum tivvoomohjelmáin käävci tekstâd, maid lává čáállám kyehti čällee. Nubbe čällest lii oppâm kielâ kielâpiervâlist já nubbe rävisolmožin.

Evaluistem čáittá, et čäällimfeeilâin 68,9 % láá ij-tuođâliih säänih já 31,1 % láá tuođâliih säänih. Tivvoomohjelm ij paste merkkiđ teikkâ iävtuttiđ čuávdus feiláid, moh láá tuođâliih säänih. Nubij sanijgijn tot ij iššeed čällee ollágin suullân jyehi kuálmádáin feiláin, maid sun taha.

Evaluistem čáittá meddei, et puoh saanijn 95,3 % láá tuotâ negatiivliih já 2,7 % láá tuotâ positiivliih – ohtsis 98,0 %. Taat meerhâš, et tivvoomohjelm já evaluistee lává 98,0 %:st tábáhtusâin oovtâ uáivilist. Suulân 1,8 % láá epituotâ positiivliih (tivvoomohjelm mielâst sääni ij lah čallum olmânáál, mut evaluistee tuhhit sääni) já 0,1 % láá epituotâ negatiivliih (čäällimfeilah, maid tivvoomohjelm ij lah kavnâm).

Ohtân tivvoomohjelm hástun lii kielâlâš variaatio. Ovdâmerkkân tijme-sääni: ti’jme ~ tiijme (ol. gen.) já tijmeest ~ tiijmest (ol. lok.). Tivvoomohjelm kolgâččij tuhhiittiđ puoh tágárijd haamijd, mut tot hilgo stuorrâ uási maajeeb variaatioin (ij kuittâg puoh; tot tuhhit ovdâmerkkân häämi “piivdost”).

Keejâ meid mute

Käldeeh mute