Alaskajupikkielâ
Alaskajupikkielâ lii eskimo-aleutlâš kielâ, mii kielâlávt lohhoo jupikkielâi juávkun.[1] Ton aldemus hyelkkikielâ lii alutiiqkielâ.[2] Alaskajupikkielâst láá suulân 10 000 sárnod (ive 2024).[3]
Alaskajupikkielâ | |
---|---|
Nommâ | |
Jieijâs kielân | Yugtun |
Tiäđuh | |
Kuávlu | Alaska |
Virgálâš kielâ | Alaska |
Sárnoi meeri | 10 000 (2024) |
Saje | ij 100 stuárrámuu juávhust |
Pustaveh | läättinkielâliih |
Kielâhuolâttâs | Alaska Native Language Center |
Kielâtieđâlâš luokkajyehim | |
Kielâkodde | eskimo-aleutliih kielah |
Kielâjuávkku | jupikkielah |
Kielâkoodih | |
ISO 639-2 | ypk |
ISO 639-3 | esu |
Glottolog | cent2127 |
Sárnumkuávlu
muteAlaskajupikkielâ sárnoo tuše Alaskast. Ulmuuh sárnuh tom ärbivuáválávt maadâviestâr-Alaskast.
Kuávlukielah
muteKuávlukielâid puáhtá jyehiđ viiđâ juávkun: tavveen Norton Sound, viestârist Hooper Bay-Chevak já Nunivak, mäddin Egevik, já koskâ-Alaskast General Central Yup’ik. Egevikkielâ lii časkâm.[4][5]
Sárnumkielâi kooskâst láá stuorrâ iäruh – meid ovtâskâs sárnoi kooskâst. Iäruh láá sehe leksikalliih já fonologisiih.[5]
Alaskajupikkielâ pustaveh
muteAlaskajupikkielâst láá 4 vookaal[6] já 23 konsonantid.[7] Toh čállojeh 20 puustav já 7 digraf peht.[6][7]
Vokaleh: a, e, i, u
Konsonanteh: c, g, gg, k, l, ll, m, ḿ, n, ń, ng, ńg, p, q, r, rr, s, ss, t, v, vv, w, y
Kielâoppâ
muteAlaskajupikkielâst láá čiččâm sajehäämmid[8] já kuttâ täpiluoka.[9] Veerbah sojeh oovtâlovvoost, kyevtlovvoost já maaŋgâlovvoost.[10] Alaskajupikkielâst láá kulmâ säniluoka: substantiiveh, veerbah já partikkeleh.[11]
Alaskajupikkielâ lii agglutinativlâš kielâ.[12] Tast lii polysynteetlâš hämioppâ, já sääni morfeemmeeri lii eromâš styeres.[13]
Kirjálâšvuotâ
muteKielâoppâkirjeh
mute- Walkie, Charles (2022). Workbook to Accompany A Practical Grammar of the Central Alaskan Yup’ik Eskimo Language. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-134-6.
- Jacobson, Steven (1995). A Practical Grammar of the Central Alaskan Yupʼik Eskimo Language (PDF). Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-050-9.
- Miyaoka, Osahito (2012). A Grammar of Central Alaskan Yupik (CAY) (PDF). De Gruyter Mouton. ISBN 978-3-11-027857-6.
- Reed, Irene (1977). Yupʼik Eskimo Grammar (PDF). University of Alaska.
Sänikirjeh
mute- Amos, Muriel (2003). Cup'ig Eskimo Dictionary. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-555000-820.
- Fortescue, Michael; Jacobson, Steven; Kaplan, Lawrence (2010). Comparative Eskimo Dictionary with Aleut Cognates. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-109-4.
- Jacobson, Steven (2012). Yup’ik Eskimo Dictionary Second Edition (PDF). Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-115-5.
Iäláskittem
mute- Marlow, Patrick & Siekmann, Sabine (2012). Changing the Conversation: Promise and Vulnerability in Alaska Native Language Revitalization. In: Journal of American Indian Education, Volume 51, Number 2. 46–69
- Williams, Bev & Rearden, Nita (2006). Yup’ik Language Programs at Lower Kuskokwim School District, Bethel, Alaska. In: Journal of American Indian Education, Volume 45, Number 2. 37–41.
Fáádást eres soojijn
muteAlaskajupikkielâ Wikipedia-proojeekt láláttuvâst |
- Alaska Native Language Preservation and Advisory Council (eŋgâlâskielân)
- Alaska Native Languages: Yugtun • Cugtun: Yup'ik/Cup'ik/Cup'ig language (eŋgâlâskielân)
- University of Alaska-Fairbanks: Yup'ik Language and Culture Bachelor's Degree Program (eŋgâlâskielân)
- Ayaprun Elitnaurvik: Yup’ik Immersion School (eŋgâlâskielân)
Käldeeh
mute- ↑ Jacobson 1995, p. vii.
- ↑ Alutiiq / Sugpiaq www.uaf.edu. Čujottum 7.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Central Yup'ik www.uaf.edu. Čujottum 7.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Central Alaskan Yup'ik web.archive.org. 6.2.2007. Čujottum 7.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 Jacobson 2012, p. 35–46.
- ↑ 6,0 6,1 Jacobson 1995, p. 5.
- ↑ 7,0 7,1 Jacobson 1995, p. 1.
- ↑ Miyaoka 2012, p. 827.
- ↑ Miyaoka 2012, p. 876.
- ↑ Miyaoka 2012, p. 98.
- ↑ Miyaoka 2012, p. 100.
- ↑ Miyaoka 2012, p. 16.
- ↑ Miyaoka 2012, p. 84.