Njuhčâmáánu 31.
(Stivrejum siijđost 31. njuhčâmáánu)
Njuhčâmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 90. peivi (kárgámive 91. peivi). Ive loopân láá 275 peivid.
Nommâpeeivih
mute- anarâš kalender: Irmá, Irmel
- syemmilâš kalender: Irma, Irmeli
Tábáhtusah
muteŠoddâmeh
mute- 867 – Zhao Zong, Tang-dynastia kiäisár (j. 904)[1][2]
- 1906 – Shin’ichirō Tomonaga, ive 1965 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim jaapaanlâš fysikkár (j. 1979)[3]
- 1939 – Zviad Gamsakhurdia, georgialâš tiettee, kirječällee já Georgia täsivääldi 1. president iivij 1991–1992 (j. 1993)
- 1948 – Al Gore, ive 2007 Nobel-ráávhupalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš politikkár[4]
Jämimeh
mute- 1855 – Charlotte Brontë, eŋlandlâš kirječällee já tivtâsteijee (š. 1816)[5]
- 1886 – Fanny Friman, syemmilâš tivtâsteijee (š. 1860)
- 1994 – Esko Korhonen, syemmilâš arkkiteht (š. 1923)[6]
- 2001 – Clifford Shull, ive 1994 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš fysikkár (š. 1915)[7]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Njuhčâmáánu 31..
Käldeeh
mute- ↑ Old Book of Tang, vol. 20, part 1 zh.wikisource.org. Čujottum 24.10.2022. (kiinakielân)
- ↑ Zizhi Tongjian, vol. 265 zh.wikisource.org. Čujottum 24.10.2022. (kiinakielân)
- ↑ Sin-Itiro Tomonaga nobelprize.org. Čujottum 23.7.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Al Gore nobelprize.org. Čujottum 27.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Charlotte Bronte | Biography, Books, Novels, Jane Eyre, & Facts | Britannica www.britannica.com. Čujottum 14.6.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Esko Korhonen Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 21.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Clifford G. Shull nobelprize.org. Čujottum 12.7.2024. (eŋgâlâskielân)