Čapisčuávjiširree

Čapisčuávjiširree lii miähástuvâi hiäimun kullee kalâččeijee.

Čapisčuávjiširree
Calidris alpina
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst NT (čalmeestoonnum)[2]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Riddolodeh Charadriiformes
Vyelilahko Kalâččeijeeh Charadrii
Hiäimu Miähástuvah Scolopacidae
Suuhâ Širreeh Calidris
Šlaajâ alpina

Stuárudâh já tobdomeerhah mute

Čapisčuávjiširree lii 17–21 cm kukkosâš já tiäddá 32–36 g. Ton pyeremus tobdomerkkâ lii noomâs mield čapis čuávjitiälkku, mii lii ereslágán ko eres siämmáástuárusijn kalâččeijein. Selgipeeli lii ruškis- já čapiskirjáá, čeve já radde láá ränissárgááh. Jienâ lii šurijdeijee "dsryy"-njuurgâs.[3]

Lavdâm já eellimpiirâs mute

Čapisčuávjiširree pessee Tave-Amerik, EuroopAasia taveoosijn. Suomâst pessejeh kyehti vyelišlaajâ: Säämi tuodârjeegijn pessejeijee alpinaMerâpoođâ kuávlust pessejeijee schinzii. Alpina pessimnääli lii áárvu mield 400 paarrâd já schinzii tuše suulân 50 paarrâd. Schinzii lii-uv kriittisávt uhkevuálásâš Suomâst.[4] Čapisčuávjiširree tálvástâl Uárji- já Maadâ-Euroopist sehe Afrikist já máccá pessiđ Suomân vyesi-kesimáánust. Čohčâvarrim álgá jo kesimáánu loopâst já pištá roovvâdmáánu räi.[3]

Lasanem mute

Čapisčuávjiširree mannee kesimáánust nelji mane, já ores já niŋálâs läälih taid 21–24 peivid. Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen já kirdeškyetih 18–21 peeivi ahasâžžân.[3]

Raavâd mute

Čapisčuávjiširree porá čielgitävtittes elleid.[3]

Käldeeh mute

  1. IUCN Red List Čujottum 22.6.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. BirdLife Suomi Čujottum 22.6.2021 (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Luontoportti.fi Čujottum 22.6.2021 (suomâkielân)
  4. Suomen lintuatlas Čujottum 22.6.2021 (suomâkielân)