Tuhtuu
Tuhtuu (Gavia arctica) lii tuhtuuluudij laahkon kullee loddešlaajâ.
| Tuhtuu Gavia arctica (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
.jpg) |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš)[2][3] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Tuhtuulodeh Gaviiformes |
| Hiäimu | Tuhtuuh Gaviidae |
| Suuhâ | Gavia |
| Šlaajâ | arctica |
Stuárudâh já tobdomeerhah mute
Tuhtuu lii mottoom verd stuárráb lodde ko siämmáá suuhân kullee kähtee. Tot lii 63–75 cm kukke já tiäddá 2–3,2 kg. Suájákeejij koskâ lii 100–127 cm. Tuhtuu tevkis seelgist láá vielgis ruuvdukovoseh. Ton niske já uáivi láá tevkisránáseh já čuudâ lii čappâd. Čuávjipeeli lii vielgâd. Čuddust já ertpeelijn láá tevkis já kuovgis sárgáh. Tuhtuu tobdosumos jienâ lii jienniis "kuik-koo" -párgum.[4]
Lavdâm já eellimpiirâs mute
Tuhtuu lii Euroop já Aasia taveoosij lodde. Euroopist tot pessee Ruošâst, Tave-enâmijn, Skotlandist, Vielgis-Ruošâst já Baltia kuávlust. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 10 000 paarrâd. Tuhtuu pessee meccijaavrijn ubâ enâmist.[5] Tot värree porgemáánu rääjist tálvástâllâđ Čapismeerâ já Koskâmeerâ kuávluin já máccá Suomân cuáŋuimáánu rääjist.[4]
Lasanem mute
Tuhtuu mannee vyesimáánust táválávt kyehti mane. Niŋálâs já ores läälih moonijd 27–32 peivid. Uđâgááh kirdeleh kyevti mánuppaje ahasâžžân.[4]
Raavâd mute
Tuhtuu porá kuolijd, tego vuáskunijd, siergijd já keđgisiimpuid, sehe rapu- já šlieddâelleid.[4]
Käldeeh mute
 |
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Tuhtuu. |
- ↑ IUCN Red List Čujottum 30.11.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Valkama, Jari: Tuhtuu – Gavia arctica Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
- ↑ BirdLife Suomi Čujottum 30.11.2021 (suomâkielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Luontoportti.fi Čujottum 30.11.2021 (suomâkielân)
- ↑ BirdLife Suomi Čujottum 30.11.2021 (suomâkielân)