Plaaneet lii almepittá, mii jorá jieijâs piäiváškode váldutääsni pirrâ. Ton lasseen planetist lii tuárvi stuorrâ massa, et tot lii jurbâsmâm tiädduvyeimi tiet, mut ij nuuvt styeres, et termováimusfuusio lii tábáhtum. Plaaneet ferttee meid leđe jiešráđálâš jieijâs raađeest.

Planetij šlaajah mute

 
Piäiváškode 4 keđgiplaaneet

Planetijd puáhtá jyehiđ sierânâs juávhoid toi stuáruduv já čuággánmâš vuáđuld. Mohnii juávhuid láá hypoteetliih, ko toi planeteh iä lah mii piäiváškoddeest.

Keđgiplanetijn lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. Mii piäiváškoddeest láá 4 tággáár plaaneet: Merkurius, Venus, EennâmpálluMars.

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâliih artikkâleh: se:Planehta & fi:Planeetta