Kitee lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Kiteest ääsih 10 129 olmožid, já ton vijđodâh lii 1 724,38 km², mast 470,81 km² lii čääci. Kitee naaburkieldah láá Parikkala, Rääkkylä, SavonlinnaTohmajärvi.

Kitee
Kitee ortodoksilâš kirkko
Kitee ortodoksilâš kirkko
Staatâ Suomâ
Eennâmkodde Tave-Kärjil
Vijđodâh 1 724,38[1] km²
– eennâm 1 253,57 km² (72,7 %)
– sisčääci 470,81 km² (27,3 %)
Ässeeloho 10 129[2] (31.1.2020)
Ässeesaahâdvuotâ 8,08 ässed/km² (31.1.2020)
Eenikielâ 31.12.2019[3]
– suomâkielâ 95,3 %
– ruotâkielâ 0,0 %
– sämikielah 0,0 %
– eres kielah 4,7 %
Kitee kirkko

Historjá mute

Kitee vuáđudui ive 1631, já tast šoodâi kaavpug ive 1992.

Eennâmtiätu mute

Jäävrih mute

Orivesi, Karjalan Pyhäjärvi, Kiteenjärvi, Ätäskö, Heinäjärvi, Pieniheinäjärvi, Särkijärvi, Hyypii, Pitkäjärvi, Säynejärvi, Lautakko, Paasselkä (Paasivesi) já Piimäjärvi.

Viehâdâh mute

Ässeeloho mute

Kitee ässeeloho iivij 1980–2020
Ihe Ässeeh
1980
  
14 546
1985
  
14 653
1990
  
14 514
1995
  
14 129
2000
  
13 283
2005
  
12 462
2010
  
11 666
2016
  
10 719
2020
  
10 129
Käldee: Tilastokeskus.[2]

Čuákkipääihih mute

# Čuákkipäikki Ässeeloho
(31.12.2017)
1 Kitee kuávdáščuákkipäikki 4 650
2 Kesälahti markkân 885
3 Puhos 211

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Siijdah mute

Haapasalo, Haarajärvi, Hammaskallio, Heinoniemi, Jaakkima, Juurikka, Kantosyrjä, Kiteenkylä, Kiteenlahti, Kontiola, Kunonniemi, Lahdenkylä, Leinovaara, Loukunvaara, Misola, Muljula, Niinikumpu, Nivunki, Närsäkkälä, Ojamäki, Piimäjärvi, Potoskavaara, Puhos, Puhossalo, Päätye, Riihijärvi, Rokkala, Ruppovaara, Satulavaara, Suoparsaari, Suorlahti, Särkijärvi, Säynejärvi, Taipale, Tasapää, Tolosenmäki, Varmoniemi já Välivaara.

Käldeeh mute

  1. www.maanmittauslaitos.fi Čujottum 26.7.2020 (suomâkielân)
  2. 2,0 2,1 Tilastokeskus - Ässeeloho Čujottum 26.7.2020 (suomâkielân)
  3. Tilastokeskus - Eenikielâ Čujottum 26.7.2020 (suomâkielân)