Juávkku (ráiđulâš vuáhádâh)
Juávkku meerhâš kemiast ráiđulâš vuáháduv sárgáttuvâid. Ráiđulâš vuáháduvvâst láá 18 juávkkud, main juávhuh 1–2 sehe 13–18 láá uáivijuávhuh já 3–12 sijđojuávhuh. Nube sehe kuálmád juávhu kooskâst láá f-laigos algâamnâseh, moh iä kuulâ monnân juávkun. Siämmáá juávhu algâamnâsij atomijn láá siämmáálágán olgolumos elektronkoorâ kemiallâš já fysikaallâš jiešvuođah, ko enâmustáá tuše olgolumos korrâ uásálist kemiallâš reaktioid.
Juávhuh mute
Juávkku 1 mute
Vuosmuu juávkun kuleh vety, litium, natrium, kalium, rubidium, cesium já frankium. Juávhu metalleh láá kočodum alkaalmetallin, ko toh rähtih čassijn alkaallâš hydroksidijd. Juávhu algâamnâseh láá uáli reaktiivliih, ko toh viggeh luovâttiđ olgolumos elektronkoorâs áinoo elektron, vâi peesih oktettân. Alkaalmetalleh láá timáseh já tain láá vyeligááh suddâmčuogâstuvah.[1] Vety sajadâh juávhust lii kištâlemvuálásâš, ko vety ij lah meetaal.
Juávkku 2 mute
Nube juávhu algâamnâseh kočoduvvoo eennâmalkaalmetalláid. Juávkun kuleh beryllium, kalsium, magnesium, strontium, barium já radium. Eennâmalkaalmetalleh rähtih meid alkaallâš ovtâstuvâid čassijn. Eennâmalkaalmetallijn láá kyehti olgoelektron ađai toh láá ovtâstuvâst hapittemlovvost +II. Toh láá viehâ siämmáálágáneh ko alkaalmetalleh já reagisteh korrâsávt, mut toi korâsvuotâ lii stuárráb já suddâmčuogâstuvah láá alebeh.[2]
Sijđojuávhuh mute
Juávhuh 3–12 láá nk. sijđojuávhuh. Tain juávhuin elektronij meeri ij lah juávhu jyehi algâamnâsist siämmáš. Stuárráámus uási sijđojuávhu algâamnâsijn kuleh sirdâšemmetalláid. Sirdâšemmetallijn lii nubben olgolumos elektronkoorâst tuše uásild tievâs d-orbitaal, já tondiet toh pyehtih leđe ovtâstuvâin maaŋgâin hapittemlovoin. Maaŋgah sijđojuávhu metalleh láá korrâseh, já tain láá ollâ suddâmčuogâstuvah.[3]
Juávkku 13 mute
Juávhu 13 ađai boorijuávhu algâamnâseh láá boori, alumiin, gallium, indium, tallium já nihonium. Juávhu puoh algâamnâseh láá metalleh, eereeb boori, mii lii pelimeetaal. Juávhu puoh algâamnâsijn láá kulmâ elektron olgolumos koorâst.[2]
Juávkku 14 mute
Juávhust 14 ađai čiđđâjuávhust láá kuttâ algâaamnâs: čiđđâ, pii, germanium, tane, lajo já flerovium. Juávhu algâamnâsij puoh atomijn láá nelji olgoelektron. Juávhu algâamnâsijn čiđđâ lii epimeetaal, pii sehe germanium pelimetalleh já loopah metalleh.[2]
Juávkku 15 mute
Juávkku 15 kočoduvvoo typpijuávkkun. Tyypi lasseen juávhust láá fosfor, arseen, antimon, vismuut já moskovium. Juávhu algâamnâsijn typpi sehe fosfor láá epimetalleh, arseen sehe antimon pelimetalleh já vismuut meetaal. Juávhu 15 algâamnâsij atomijn láá vittâ olgoelektron.[2]
Juávkku 16 mute
Juávhu 16 ađai happijuávhu algâamnâseh láá happi, riššâ, seeleen, telluur, polonium já livermorium. Algâamnâsijn happi sehe riššâ láá epimetalleh já seeleen, telluur sehe polonium pelimetalleh. Livermorium lii rahtum algâaamnâs, mon sajadâh juávhust ij lah vises. Juávhu algâamnâsij atomijn láá kuttâ olgoelektron.[2]
Juávkku 17 mute
Juávhu 17 algâamnâseh kočoduvvojeh halogeenin. Halogeeneh láá uáli reaktiivliih, já toh puoh láá epimetalleh. Juávhu algâamnâseh láá fluori, kloori, bromi, jodi, astatiin já máhđulávt tennessiin. Normaalliegâsvuođâst já -teddust fluori sehe kloori láá kaasuh, bromi kolgos já jodi tooškâs. Juávhu algâamnâsij atomijn láá čiččâm olgoelektronid. Motomin meid vety lii luokattâllum taan juávkun, ko tast lii ohtâ elektron vááijuv okteetist, tego eres-uv halogeenijn[2]
Juávkku 18 mute
Juávhu 18 algâamnâseh kočoduvvojeh jálukaasun. Jálukaasuh iä reagist älkkeht, ko toi elektronkoorah láá tievâseh. Stuárráb oorniglovo jálukaasuh kuittâg-uv rähtih motomijd ovtâstuvâid. Jálukaasuh láá helium, neon, argon, krypton, ksenon, radon já oganesson. Jálukaasuh láá noomâs mieldi puoh kaasuh.[2]
Käldeeh mute
- ↑ P-lohkon metallien ominaisuudet - luma.fi Čujottum 23.6.2021 (suomâkielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 periodic table - rsc.org Čujottum 24.6.2021(eŋgâlâskielân)
- ↑ Transistion metal - britannica.com Čujottum 24.6.2021 (eŋgâlâskielân)
