Ella Holm Bull
| Ella Holm Bull | |
|---|---|
| Šoddâm | Ella Jåma, meid Joma roovvâdmáánu 12. peeivi 1929 Rávduluohtâ, Taažâ |
| Jáámmám | čohčâmáánu 21. peeivi 2006 (76-ihásâžžân) Snåsa, Taažâ |
| Pargo | |
| Áámmát | máttáátteijee já kirječällee |
| Noomah | Ella Holm Bull Ella Jåma Ella Joma |
| Kielâ | maadâsämikielâ |
| Peerâ | |
| Vanhimeh | Anna Sofie Johnsen Steinfjell (1904–1974) Nils Pedersen Jåma (meid Joma, 1905–1948) |
| Pelikyeimi | Nils Holm Bull |
| Párnááh | 4 |
Ella Holm Bull (js. Jåma teikkâ Joma, 12. roovvâdmáánu 1929 Rávduluohtâ, Taažâ – 21. čohčâmáánu 2006 Snåsa, Taažâ) lâi maadâsämmilâš máttáátteijee já kirječällee, kii poorgâi ubâ elimis maadâsämikielâ pyerrin.
Eellim mute
Ella Jåma šoodâi roovvâdmáánu 12. peeivi 1929 Rávduluovtâst, Taažâst.[1] Suu eeči lâi Nils Pedersen Jåma (meid Joma, 1905–1948), já suu enni Anna Sofie Johnsen Steinfjell (1904–1974).[1] Suoi láin maadâsämmilâš pajeulmuuh. Ella lâi puárásumos viiđâ párnáást.
Ko Jåma lâi 18-ihásâš, te suu eeči jaamij syeinimáánu 5. peeivi 1948 tábáhtum nk. Dunderlandsdal-päärtist.[2][3] Siämmáá päärtist jammii meid suu čeeci, siäsá, iänui, ime já ohtâ hyelkki lase.[2]
Ella naajâi Nils Holm Bulláin (1929–2003) ive 1953. Ive 1954 sun valmâštui Neesna máttáátteijeeollâškoovlâst. Čuávuváá ive sunnuu vuosâpärni šoodâi já te kuulmâ ive maŋeláá sunnuu nubbe páárnáš.[2][4] Ive 1964 sun luuvâi sämikielâ vuáđu-uápuid Oslo ollâopâttuvvâst. Ive 1967 já 1969 šoodáin sunnuu kyehti nuorâmuu párnáá.[2]
Karrieer mute
Ive 1968 vuáđudui Åarjel-saemiej skuvle, mon vuossâmuš máttáátteijee já rehtor Holm Bull lâi. Sun nomâttui viirgán jo tolebáá ive, vâi sun kiergâničij rähtiđ oppâmaterialijd ovdil luuhâmive aalgâ.[4] Ive 1974 suoi Knut Bergslandáin rahtijn maadâsämikielâ kirjekielân ortografia, mii sunnuu kunnen lii kočodum Bergsland-Bull-ortografian.
Anna Jacobsen lasseen meid Holm Bull lâi jurgâlâm Säämi suuvâ lavluu saanijd maadâsämikielân.[5]
Čohčuv 1989 lijjii Taažâst vuossâmuuh sämitiggevaaljah, main sun väljejui sämitiggeairâsin. Sun lâi sämitiggeest iivij 1989–1993.[6]
Palhâšumeh mute
Holm Bull finnij maaŋgâ palhâšume pargostis. Ovdâmerkkân ive 2004 sun finnij vuossâmuu Kollekielâ-palhâšume tondiet ko sun lâi ruhnom ubâ eellimääigis maadâsämikielâ sehe njálmálii já kirjálii kevttim lasettem.[7][8]
- 1976 – Taažâ kulttuurministeriö mieđettem Párnái já nuorâi kirjálâšvuođâ jurgâlempalhâšume Jakob og Joakim -kovekirje jurgâlmist maadâsämikielân
- 1982 – Tave-Trøndelag lääni kulttuurpalhâšume
- 1996 – Sämirääđi mieđettem kunneepalhâšume[9]
- 2004 – Kollekielâ[7][8]
Kirjeh mute
- Manne joe maahtam lohkedh (1989)
- Åarjel-saemien Gåalmede gærja (1987)
- Åarjel-saemien Vijhtede gærja (1986)
- Åarjel-saemien Nubpie gærja (1986)
- Åarjel-saemien Nealjede gærja (1986)
- Ovmese veareldh (1985)
- Suhtjegh (1984)
- Tsååbpe-niejlen jih Tsååbpe-baernien bijre (1984)
- Brorke (1984)
- Åarjel-saemien Voestes gærja (1982)
- Lohkede Saemien (oovtâst Knut Bergslandáin) (1974)
Muusik mute
Albumeh mute
- Jåvle-Laavlomh (1996), juovlâlavluuh
- Laavlomh-Maanide (1997), párnáilavluuh
Käldeeh mute
- ↑ 1,0 1,1 Lundström, Kjell-Åke. Ella Jåma. Samer i Västerbotten - Helgeland. Čujottum 29.4.2021 (ruotâkielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Keskitalo, Aili. Ella Holm Bull - Sámediggi Sametinget. Sämitigge. Čujottum 29.4.2021 (tárukielân)
- ↑ Aslaksen, Eilif Andreas. Minnes pionerene som omkom. NRK Sápmi. 11.6.2008. Čujottum 29.4.2021 (tárukielân)
- ↑ 4,0 4,1 Jonassen, Ellen Bull. Voestes learohkh saemieskuvlesne Snåasesne. Kirjeest Lund, Svein. (toim.) Sámi skuvlahistorjá 5. — Samisk skolehistorie 5. — Samien skuvle-vaajese 5. — Sámij skåvllåhiståvrrå 5. Davvi Girji. 2011. Čujottum 30.4.2021 (maadâsämikielân)
- ↑ Saemie eatnemen vuelie – Samenes nasjonalsang i sørsamisk og norsk versjon. Gaavnoes. Čujottum 29.4.2021 (tárukielân)
- ↑ Ella Holm-Bull. Forvaltningsdatabasen. Čujottum 30.4.2021 (tárukielân)
- ↑ 7,0 7,1 Gollegiella - Nordisk samisk språkpris deles ut høsten 2012 - regjeringen.no regjeringen.no. Čujottum 29.4.2021. (tárukielân)
- ↑ 8,0 8,1 Kollekielâ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume. Sämitigge. Čujottum 30.4.2021
- ↑ Rantala, Leif. Sámiráđđi 50 jagi. Sijđo 18. Čujottum 4.2.2021 (orjâlâškielân)
