Piäiváš: Iäruttâs siijđo versioi kooskâst

20 merkkiä lisätty ,  28. njuhčâmáánu 2020 tme 16:37
ei muokkausyhteenvetoa
Ei muokkausyhteenvetoa
Ei muokkausyhteenvetoa
Taat artikkâl muštâl [[täsni|tääsnist]]. [[Tiätuvuárkká:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|thumb|right|250px|Piäiváš]]
 
'''Piäiváš''' ([[Nástedieđalaš symboleh|symbol]] ☉) lii [[täsni]] kuávdoo [[Piäiváškodde|piäiváškode]]. [[Eennâm]] já eres piäiváškode [[plaaneet]] joreh Piäiváá pirrâ. Piäiváš lii puoh tehálumos energiakäldee ubâ piäiváškoddeest, já tondiet-uv eellim eennâmpááluŠennâmpáálu alne ličij máhđuttes Päivááttáá. Tääsni čiiđâmittočoođâmitto lii čuođiovccičyetioovce keerdikerdid stuárráb ko eennâmpáálu,Eennâmpáálu čoođâmitto. totPiäiváš tiäddá golbmačuođigolbmalogiduhátkulmâčyeđekulmâlovtuhháát keerdikerdid eenâb ko eennâmpááluEennâmpállu, já nuuvtpa piäivášPiäiváš siskeeld pajeláá ovccilogiovcciohcelovoovce prooseentprosenttid peivikodePiäiváškode almolâšalmolii mássásmassaast. Kemia tááhust láá kulmâ niäljádâs piäiváást hydrogena já mudoi lii iänááš uási helium meiddei smavvâ uási lussâdub elemeantat, tego oksygena, karbon, neona já ryevdi. Taasnij árvuštâlmist piäiváš kočoduvvoo fiskis deaggan (eŋg. yellow dwarf). Tot šoodâi suullân 4,6 miljard ihheed äigi. Tääsnih távjá šaddeh ko tuárvi ennuv mássá čokkân oovtâ sajan já siskemuust tom lusis mássáčoalttus merettes temperatuur toovvât nuklearalaš fušoon. Šoddâm rääjist piäiváš lii pissoom mestâ siämmáálágánin já oovdânpyehtim mield tile ij muttuu kuhes ááigán.
== Piäiváá merhâšume Enâmân ==
Peivisuonjâreh ájáneh käävci minuttid kiergâniđ maailmân. Piäiváš lieggee eennâm já tom vuoiŋâ. Piäivááttáá Eennâm ličij lamaš koolmâs já sevŋâd nuuvt et ij mihheen puávtáččii eelliđ tääbbin. Šadoi fotosyntesa tábáhtuvá peivisuonjârij veagas.
28 180

muokkausta