Meccikaavrâs: Iäruttâs siijđo versioi kooskâst

Lii arvâlum, ete meccikaavrâs lii nannaam-Suomâst aaibâs uđđâ šlaajâ, mii ij lah ovdil tiettum tobbeen. Iä tubdâmgin fossiil- teikâ tähtikavnumijd teikâ ereskin tuođâštusâid tast, ete šlaajâ ličij tiettum Suomâst ovdâhistorjá ääigi. Lii kuittâg arvâlum, ete meccikaavrâs ličij lamaš [[meccikodde|meccikode]] lasseen valjaas já tehálâš pivdoellee ubâ historjálii ääigi, mutâ ličij suvâttum [[1500-loho|1500-]] já [[1600-loho|1600-lovoin]] kolmâ paje ääigi. Teoria lii šoddâm tast, ete suomâkielân meccikaavrâs ličij tubdum noomáin ''tarvas'', já taan nomâttâsâst liččii puáttám Tarvas-algâsiih päikkinoomah, ovdâmerkkân [[Tarvasjoki]].

 

 

[[Taažâ]]st já [[Ruotâ]]št iälá luánduvárásâš populaatio, mon ovdânääli vajâldij toho jieŋâpaje maŋa [[Tanska]]st, ko enâmij kooskâst lâi talle nannaamohtâvuotâ. Šoŋŋâduv čuáskáttem já lijge-miäcástem keežild taat [[Skandinavia]] nääli kiäppánii koskâääigi maŋa; 1800-lovo aalgâst meccikavrâseh lijjii lappum Taažâst ollásávt já Ruotâst toh ellii tuše Madar-[[Skåne]]st. 1900-lovo aalgâst meccikaavrâs aalgij lavdâđ Suomâ pirâstittee kuávluin sehe Taažâst já Ruotâst ete Tave-[[Eestieennâm|Eestienâmist]] já [[Inkeri]]st. Lii árvuštâllâm, ete šoŋŋâduv čuáskáttem lii vaiguttâm levânâm.