Neptunus lii plaaneet. Tot lii piäiváškode káávcád já olgomus plaaneet. Tot lii niäljádin stuárráámus planetijn čođâmittoos tááhust. Neptunus lii váhá stuárráábiššááš ko ton jyemehâšplaaneet Uranus. Neptunus jorá Piäiváá pirrâ ohtii 164,8 ivveest. Nommâ lii adelum roomalii merâimmeel mield. Neptunus täsnitieđâlâš symbol lii ♆.

Neptunus

Neptunus lii áinoo plaaneet piäiváškoddeest, mii kavnui matematiiklâš rekinistmáin ige aiccâmáin. Ranskalâš täsnitiettee Alexist Bouvard ooinij, et Uranus juurâi komálávt. Talle jurdâččui, et ferttee leđe mottoom kavnâhánnáá plaaneet, mii vaaigut Uranus liihâdmân. Kavnâhánnáá plaaneet saje uccui matematiiklávt, já tot huámášui meid teleskoppáin. Maŋeláá meiddei ton stuárráb máánu, Triton, kavnui.

Neptunus máánuhMute

Neptunusist láá ucemustáá neljinubáloh máánnud:

  1. Despina
  2. Galatea
  3. Halimede
  4. Laomedeia
  5. Larissa
  6. Naiad
  7. Nereid
  8. Neso
  9. Proteus
  10. Psamathe
  11. Sao
  12. Thalassa
  13. Triton
  14. S/2004 N1