Neptunus

Neptunus lii plaaneet. Tot lii piäiváškode káávcád já olgomus plaaneet. Tot lii niäljádin stuárráámus planetijn čođâmittoos tááhust. Neptunus lii váhá stuárráábiššááš ko ton jyemehâšplaaneet Uranus. Neptunus jorá Piäiváá pirrâ ohtii 164,8 ivveest. Nommâ lii adelum roomalii merâimmeel mield. Neptunus täsnitieđâlâš symbol lii .

Neptunus

Neptunus lii áinoo plaaneet piäiváškoddeest, mii kavnui matematiiklâš rekinistmáin ige aiccâmáin. Ranskalâš täsnitiettee Alexist Bouvard ooinij, et Uranus juurâi komálávt. Talle jurdâččui, et ferttee leđe mottoom kavnâhánnáá plaaneet, mii vaaigut Uranus liihâdmân. Kavnâhánnáá plaaneet saje uccui matematiiklávt, já tot huámášui meid teleskoppáin. Maŋeláá meiddei ton stuárráb máánu, Triton, kavnui.

Neptunus máánuh

Neptunusist láá ucemustáá neljinubáloh máánnud:

1. Despina
2. Galatea
3. Halimede
4. Laomedeia
5. Larissa
6. Naiad
7. Nereid
8. Neso
9. Proteus
10. Psamathe
11. Sao
12. Thalassa
13. Triton
14. S/2004 N1

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Neptunus.

Käldeeh

Piäiváškodde                     Piäiváš                                   Merkurius               Venus            Eennâmpállu            Mars                Ceres                    Jupiter                        Saturnus                   Uranus                Neptunus                Pluto        Haumea         Makemake       Eris