John Steinbeck

John Steinbeck
Šoddâm	kuovâmáánu 27. peeivi 1902 Salinas, Kalifornia, Ovtâstum staatah
Jáámmám	juovlâmáánu 20. peeivi 1968 (66-ihásâžžân) New York, New York, Ovtâstum staatah
Pargo
Áámmát	kirječällee
Kirjálâšvuođâ šlaajâ	realism
Kielâ	eŋgâlâskielâ
Peerâ
Pelikyeimi	Carol Henning, vihkâm 1930, näimi-iäránem 1943 Gwyn Conger, vihkâm 1943, näimi-iäránem 1948 Elaine Scott, vihkâm 1950
Párnááh	Thomas Myles Steinbeck John Ernst Steinbeck IV
Lasetiäđuh
Nommâčáálus

John Ernst Steinbeck Jr. (27. kuovâmáánu 1902 Salinas, Kalifornia, Ovtâstum staatah – 20. juovlâmáánu 1968 New York, New York, Ovtâstum staatah) lâi ovtâstumstaatâlâš kirječällee. Sun finnij Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume ive 1962.

Eellim

Steinbeck šoodâi kuovâmáánu 27. peeivi 1902 Salinasist, Kaliforniast. Suu eeči lâi Monterey pirrâdâhkode ruttâtuállee já enni máttáátteijee. Sun valmâštui luvâttuvvâst ive 1919 já luvâškuođij kirjálâšvuođâ, historjá já klassiklii kreikakielâ Stanford ollâopâttuvvâst. Suu enni tuáivui, ete sun valjiiččij juuriist karrieer, mut Steinbeck meridij jo nuorrân, ete sun šodâččij kirječällen. Ive 1925 sun koskâldutij uápuid já ááigui vuáijuđ čälimân. Stanfordist sun lâi almostittâm oovtâ tiivtâ já kyehti nooveel ollâopâttuv kirjálâšvuotâloostâst. Sun poorgâi váhá ääigi čorgejeijen já šeeštij ruuđâ, vâi sun puovtij varriđ New Yorkân, mii lâi maaŋgâi taidârij já kirječällei päikkikaavpug. New Yorkist Steinbeck poorgâi toimâtteijen. Sun kuittâg maacâi Kalifornian jo ive 1926 já porgâškuođij tálualmajin. Ton ääigi sust lâi eenâb asto čäälliđ, já suu vuossâmuš roomaan Cup of Gold valmâštui uđđâivemáánust 1928 já almostui ive 1929 porgemáánust. Roomaan valmâštum maŋa Steinbeck iäránij pargostis já porgâškuođij kyelišoddâdemlágádâsâst. Tobbeen sun teeivâi vuossâmuu káálgus Carol Henning. Steinbeck varrij San Franciscon já naajâi Henningáin ive 1930. Suoi iäránáin ive 1941 já čuávuváá ive Steinbeck naajâi Gwyndolyn Gongeráin. Sunnui šoodáin kyehti párnáá, Thomas Myles Steinbeck (1944–2016) já John Steinbeck IV (1946–1991). Steinbeck iäránij nubbijn kálguidiskuin ive 1948. Sun teeivâi kuálmád káálgus Elaine Scott raavâdviäsust ive 1949 já suoi naajáin čuávuváá ive juovlâmáánust. Steinbeck jaamij váimutaavdân juovlâmáánu 20. peeivi 1968 66-ihásâžžân.

Čalluuh

Ive 1935 almostum Tortilla Flat lâi Steinbeck vuossâmuš miänástus kritikkárij kooskâst. Suu tobdosumoseh čalluuh láá ive 1937 almostum Of Mice and Men sehe ive 1939 The Grapes of Wrath, mii vuoitij meid Pulitzer-palhâšume siämmáá ive. Kiirjijn rahtum elleekoveh almostuvvii iivij 1939 (Of Mice and Men) já 1940 (The Grapes of Wrath). John Ford stivrim The Grapes of Wrath šoodâi meid klassikkon. Nube maailmsuáđi ääigi Steinbeck tooimâi New York Herald Tribune reeivâlonotteijen. Suu kuhemus roomaan East of Eden almostui ive 1952 já lâi Steinbeck mielâst meid suu pyeremus čaalâ. Suu majemuš roomaan The Winter of Our Discontent almostui ive 1961. Čuávuváá ive Steinbeck vuoitij Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume.

Romaneh

• Cup of Gold (1929)
• To a God Unknown (1933)
• Tortilla Flat (1935)
• In Dubious Battle (1936)
• The Grapes of Wrath (1939)
• The Moon Is Down (1942)
• Cannery Row (1945)
• The Wayward Bus (1947)
• East of Eden (1952)
• Sweet Thursday (1954)
• The Short Reign of Pippin IV: A Fabrication (1957)
• The Winter of Our Discontent (1961)

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást John Steinbeck.