Virokielâ

(Stivrejum siijđost Eestikielâ)

Virokielâ teikâ eestikielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ.

Virokielâ pustaveh

mute
A a B b C c D d E e F f G g H h
I i J j K k L l M m N n O o P p
Q q R r S s Š š Z z Ž ž T t U u
V v W w Õ õ Ä ä Ö ö Ü ü X x Y y

Liivikielâ, võrokielâ já virokielâ viärdádâllâm

mute
Liivikielâ Vörukielâ Virokielâ
ǟrga, ǟrgad härg, häräq härg, härjad
jālga, jālgad jalg, jalaq jalg, jalad
jeng, jengõd heng, hengeq hing, hinged
joug, jougūd jõgi, jõõq jõgi, jõed
keg, kegūd kägo, käoq kägu, käod
kiļg, kīlgõd külg, küleq külg, küljed
kūlda, kūldad kuld, kullaq kuld, kullad
kurg, kūrgõd kurg, kurõq kurg, kured
kūzõz, kūzõd kuuś, kuusõq kuusk, kuused
lāiska, lāiskad laisk, laisaq laisk, laisad
lānga, lāngad lang, langaq lõng, lõngad
lēba, lēbad leib, leeväq leib, leivad
lȭga, lȭgad lõug, lõvvaq lõug, lõuad
lind, līndõd tsirk, tsirguq lind, linnud
lōda, lōdad laud, lavvaq laud, lauad
mäg, mägūd mägi, mäeq mägi, mäed
märga, mǟrgad likõ, likõq märg, märjad
nabā, nabād naba, nabaq naba, nabad
nōgõ, nōgõd nahk, nahaq nahk, nahad
ōbõz, ōbõd haav, haavaq haab, haavad
pāika, pāikad paik, paigaq paik, paigad
pūoga, pūogad poig, pujaq poeg, pojad
rānda, rāndad rand, rannaq rand, rannad
rīnda, rīndad rind, rinnaq rind, rinnad
rōda, rōdad raud, ravvaq raud, rauad
sǟlga, sǟlgad sälg, säläq selg, seljad
säsk, säskūd kiholanõ, kiholasõq sääsk, sääsed
siga, sigād tsiga, tsiaq siga, sead
sīgõs, sīgõd siig, siiaq siig, siiad
sīlda, sīldad sild, sillaq sild, sillad
tēḑ, tǟdõd täht, täheq täht, tähed
tig, tigūd tugi, toeq tugi, toed
tīlka, tīlkad tsilk, tsilgaq tilk, tilgad
tōţi, tōţid taat, taadiq taat, taadid
vag,vagūd vago, vaoq vagu, vaod
vȭlga, vȭlgad võlg, võlaq võlg, võlad
võļg, võlgõd olg, olõq õlg, õled
võrg, võrgõd võrk, võrgoq võrk, võrgud

Kirjálâšvuotâ

mute
  • Erelt, Mati (red.) 2003: Estonian language. Linguistica Uralica Supplementary Series Volume 1. Tallinn: Eesti Teaduse Akadeemia Kirjastus.

Käldeeh

mute